/nginx/o/2021/01/11/13571186t1hf2aa.jpg)
/nginx/o/2019/10/10/12640884t1h8370.jpg)
Metsa ja maastiku hooldusest kaitsealadel ja sellest, milliste ametkondade vahele vastutus ja kaalutlusõigus maha kipub kukkuma, kirjutab maastikuökoloog Anneli Palo.
Tellijale
Anneli Palo: kaitsealasid kahjustab JOKK-majandamine (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mis toimub kaitsealadel praegu seaduslikult, kaitse-eeskirja või kaitsekorralduskava kohaselt? Sellele lisanduvad küsimused hiiemetsade ja teiste pärandpaikade kohta, mille raiete seaduslikkuse ja kohasuse üle vaieldakse ammu teravalt, ning kaitsjate poolelt vaadates vähe tulemuslikult, ning õppe- ja matkaradu ning puhkekohti kahjustanud raiete kohta, sest kes läheb metsata metsamaa rajale «loodust» vaatama või kännustikuonni puulatvade sosinat kuulama? Sisuliselt lahendamata valdkond on ka kogukondade ning naabrite õigused-vajadused.
Kuid kaitsealadest – kas juriidiliselt korrektne JOKK-majandamine on alati vajalik ja eesmärgipärane? Kaitsealadel tuleb looduskasutus ja taristu hooldus keskkonnaametiga kooskõlastada. Üldjuhul on kaitsealadel lubatud teede hooldus, mis praeguse praktika järgi tähendab ka raiet, niitmist ja põõsaste purustamist tee kõrval, sageli ka kraavide kaevamist. Kas kaitsealal olevad eluhooneid mitteteenindavad teed peaksid olema läbitavad igal ajal? Pigem tuleks kaitseala eesmärgist lähtudes mõned teed hooajaliselt sulgeda.