Siret Kotka-Repinski asus Reitelmanni puudutava hääletuse eel väliskomisjoni liikmeks (6)

Riigikogu juhatus kinnitas Siret Kotka-Repinski lahkumise maaelukomisjoni liikme kohalt ja asumise väliskomisjoni liikme kohale, teatas riigikogu pressiteenistus täna pärastlõunal. 

Selle käiguga vähendas Keskerakond fraktsiooni kohti maaelukomisjonis ja suurendas väliskomisjonis. Vangerdus on märgiline, sest just neljapäeval toimub riigikogu väliskomisjon otsustav hääletus, kas toetada Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna Urmas Reitelmanni nimetamist ENPA Eesti delegatsiooni või mitte. Seni pole komisjonis konsensust leitud, mistõttu pannakse küsimus hääletusele. 

Kotka-Repinski põhjendas vangerdust Raimond Kaljulaidi koalitsioonist lahkumisega, millega muutus väliskomisjonis koalitsiooni ja opositsiooni esindatus. 

«Nagu komisjoni esimees nentis, siis võib tõesti praegusest olukorrast järeldada, et koalitsioon soovib komisjonis ülekaalu. Neljapäevase hääletuse osas otsustan siis, kui olen tutvunud seniste koosolekute protokollidega ning arutelu käiguga,» selgitas Kotka-Repinski Postimehele. 

Mihkelson: Kotka-Repinski toomine väliskomisjoni on «väga üllatav»

Riigikogu väliskomisjoni aseesimehe Marko Mihkelsoni ja komisjoni liikme Raimond Kaljulaidi sõnul pole maaelukomisjonist väliskomisjoni üle toodud keskerakondlane Siret Kotka-Repinski näidanud varem üles huvi välispoliitika vastu ja tema ümber paigutamine on Mihkelsoni sõnul «pehmelt öeldes väga üllatav».

Väliskomisjon hakkab neljapäeval arutama Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) fraktsiooni liikme Urmas Reitelmanni sobivust Eesti Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) delegatsiooni liikmeks, kuid hulk saadikuid on kahtluse alla seadnud tema sobivus sellesse ametisse. Nimelt on Reitelmann nimetanud Eestis elavaid venelasi «parasiteerivateks tibladeks» ja pagulasi «mugavusprussakateks» ning kuni ta pole vabandanud, ei peaks Reitelmann opositsiooni hinnangul ENPA delegatsiooni liikmena Eestit esindama.

Seni oli väliskomisjonis kuus koalitsiooni – Keskerakonna, Isamaa ja EKRE – ning kuus opositsiooni – Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna saadikud ning parteitu Raimond Kaljulaid – esindajat. Kotka-Repinski liitumine väliskomisjoniga andis komisjonis võimuliidule hääletuse puhuks enamuse. 

«Ma muidugi ei tea, kas [Kotka-Repinski toodi väliskomisjoni Reitelmanni toetama] või mitte. Kuid ma ei ole varasemalt täheldanud Kotka-Repinski huvi välispoliitika ja diplomaatia vastu. Seega, näib, et Urmas Reitelmanni küsimusest on kujunenud suurem probleem [Keskerakonna esimehest peaminister Jüri] Ratase juhitavale koalitsioonile kui esialgu paistis,» ütles Kaljulaid teisipäeval BNSile. «Seda [Reitelmanni] küsimust väliskomisjonis tõstatades ei pidanud ma muidugi silmas selle sisepoliitilist mõõdet, vaid Eesti välispoliitilist tõsiseltvõetavust.»

Väliskomisjoni aseesimees Marko Mihkelson ütles BNSile, et väliskomisjon andis esmaspäeval Reitelmannile võimaluse öeldu pärast avalikult vabandada. «Niipalju kui me eile [esmaspäeval] neid avalikke esinemisi nägime, ta seda võimalust ei kasutanud. Ja minu arvates see otsustamine, mis neljapäeval väliskomisjonis ees seisab, ei jookse mööda rida koalitsioon versus opositsioon. See pole kunagi nii olnud. Väliskomisjon on alati välisdelegatsioonide kokku panemisel palunud fraktsioonidel kandidaate esitades esitada inimesi, kes on kõigiti valmis rahvusvahelises parlamentaarses koostöös osalema ja kes tajuvad ka vastutust Eesti huvide eest seistes, sõltumata, mis erakonda kuulutakse,» rääkis Mihkelson.

«Ka väliskomisjoni esimees [keskerakondlane Enn] Eesmaa andis esmaspäeval märku, et sellised sõnakasutused pole kooskõlas Eesti välispoliitikas harjutud seisukohtadega. Arvan, et komisjonis jookseb joon väga selgelt mööda hinnanguid ja väärtusi, ehk neljapäeval saab selgeks või joonistub välja väärtuspõhise välispoliitika tegelik pale vähemalt parlamendi tasandil. Näis, kuidas arutelu toimub, keegi pole ette otsustanud, et me tingimata hääletame,» sõnas Mihkelson.

«Reitelmann pole minu hinnangul praeguse hetke seisuga pole vähimalgi määral piisavalt selgitanud, milline vastutus tal lasub, kui ta delegatsioonis tööle hakkab ja pole ka vabandanud sõnade eest. See, et ta kunagi poole sõnaga seda venekeelse «Aktuaalse Kaamera» vahendusel tegi, no see ei ole pädev. Paljudele ajakirjanike küsimustele on ta jätnud vastamata ja arvan, et see on tõstatanud küsimuse, kuivõrd väärtuspõhine on meie välispoliitika, kui me sellist asja peame nägema,» rääkis väliskomisjoni aseesimees.

Mihkelson avaldas lootust, et keskerakondlasest komisjoni esimees Enn Eesmaa ei kasuta jõuvõtteid Reitelmanni kandidatuuri läbi surumiseks. «Eesmaa on tegelikult härrasmehelikult juhtinud protseduuri ja ma loodan, et ta kasuta jõuvõtteid, et justkui siis koalitsiooni tahet peale suruda. Siin pole küsimus koalitsioonis ega opositsioonis. Meie välispoliitika on alati baseerunud tahtel leida konsensust. Nüüd on küsimus, kas seda tahetakse siis sellise jõuvõtetega lõhkuda,» rääkis Mihkelson. «Sireti puhul pole ma täheldanud väga huvi tundmist välispoliitika vastu, seda erinevalt maaelukomisjoni töövaldkondadest. Tema toomine maaelukomisjonist väliskomisjoni on pehmelt öeldes väga üllatav liigutus.»

Postimees palus teemat kommenteerida ka Siret Kotka-Repinskil, kuid pole seni temalt vastust saanud. 

Kuna enne tänast oli komisjonis täpselt 12 liiget, tähendab vangerdus, et keskerakondlase Siret Kotka-Repinski liitumisel komisjoniga ei saa komisjonis hääletus 13 liikmega viiki jääda ning koalitsioonil on antud juhul üks lisahääl.  

Olgu märgitud, et komisjoni hääletusel näiteks 6:6 viigi puhul otsustakse otsus mitte langetada.