Meri uhtus kaldale kummalise laevaplangu

Meremuuseumi teadur ja allveearheoloog Vello Mäss oli täiesti kindel, et soomlanna leid on mere poolt ärakulutatud laevaparda tükk, sellest annavad tunnistust puupunnide augud, kirjutab Meie Maa. «Kui puidust ese jääb mere põhja, siis meri rullib seda kivide vahel aastakümnete või -sadadega ning muudab ümaraks,» ütles Mäss.

Plangu küljes oleva kahe pronksist naastu kohta ütles Mäss, et nooleotsad need mingil juhul olla ei saa, sest pronksist neid Läänemere piirkonnas ei valmistatud, vaid tehti rauast. Ka viikingid kasutasid oma laevade meisterdamisel raudneete. Vello Mäss ei uskunud, et tegemist on pardaplangu kinnitustega, sest selleks asuvad need liiga vähe plangu sees.

«Võib-olla on need dekoratiivelemendid? Ma ei ole kunagi kusagil midagi sellist näinud,» arutles allveearheoloog. Ta arvas pronksist asjadele viidates, et alus, millele need kuulusid, ei olnud mitte tavaline kaubalaev, vaid mõni kallim, miks mitte mõni sõjalaev.

Salmel muinaslaeva avastanud arheoloogiadoktor Jüri Peets pakkus samuti, et pronksist elemente võidi kasutada mingisuguse pronksist või messingist eseme kinnitamiseks.

1625. aastal hukkus Kura kurgus tugeva idatuule põhjustatud tormis 10 Rootsi laevastiku sõjalaeva ja ei ole välistatud, et leitud detaili uhtus meri Sõrve rannikule. «Millisele laevale plank kuulus, ei saa täpselt öelda, kuna laevaõnnetusi on Sõrve tipu lähedal palju juhtunud,» lausus Mäss.

Pardajupi vanuse kindlakstegemine aastarõngaste alusel õnnestub aasta või paari täpsusega ainult siis, kui on teada, kus puu omal ajal kasvas.