Baltimaad, Ukraina ja Gruusia boikoteerisid Euroopa Nõukogu juubelipidustust (8)

«Balti riigid, Ukraina ja Gruusia teatasid ühiselt ja ametlikult, et antud olukorras, ei näe põhjust osaleda,» kinnitas ENPA Eesti delegatsiooni liige Indrek Saar.

«Et ei läheks meelest, et Krimm on jätkuvalt okupeeritud, nagu ka osa Gruusia territooriumist [Abhaasia ja Lõuna-Osseetia], ja et üks ENPA liikmest on agressor,» selgitas Saar. 

Tema sõnul tuleb tähelepanu juhtida sellele, et Venemaa volitused ENPAs taastati tänavu juunis ilma riigile täiendavaid piiranguid seadmata. Teatavasti peatati Venemaa hääleõigus ENPAs pärast Krimmi annekteerimist 2014. aastal. 

Juba homme arutatakse aktuaalse teemana Venemaal toimunud sisevalimisi, kus rikuti demokraatlikku õigust rahumeelselt meelt avaldada. «Meie roll on teemaga tegeleda ja hoida seda [Venemaaga seonduvat - toim] fookuses,» sõnas Saar.

Sel nädalal sõitsid riigikogu ENPA delegatsiooni liikmed Maria Jufereva-Skuratovski (Keskerakond), Eerik-Niiles Kross (Reformierakond) ning Indrek Saar (SDE) Prantsusmaale Strasbourgi assamblee IV osaistungile eesmärgiga juhtida liikmesriikide tähelepanu Venemaa põhjustatud probleemidele. 

Delegatsiooni juhi Maria Jufereva-Skuratovski sõnul on see ülesanne siiani päris hästi õnnestunud. «Toonitasime ja rõhutasime, et tegelikult situatsioon ei ole päris normaalne, kui mõned riigid – näiteks Ukraina ja Gruusia – tunnevad, et nende huvid ei ole kaitstud tegelikult ENPAs ja nende õigused ei ole päriselt võrdsed,» selgitas ENPA Eesti delegatsiooni juht Jufereva-Skuratovski. 

Eerik-Niiles Kross tunnistas, et tema jaoks on nädal Strasbourgis olnud küllalt raske just seetõttu, et eelmisel, juunikuus toiminud sessioonil võideldi üsna agaralt Venemaa tagasitoomise vastu. «On selge, et praegu oleme olukorras, kus valdav osa Lääne-Euroopast leiab, et tarvis on Venemaa tagasi tuua. Nii ka hääletati ja siin on üldiselt ikkagi väga valdav hoiak, et probleem on justkui nagu möödas,» kirjeldas ta. 

«On ära unustatud sõda Ukrainas, on ära unustatud Krimmi okupeerimine, või vähemasti sellest justkui ei räägita, proovitakse selliseid lihtsamaid teemasid käsitleda ka venelastega seoses,» täheldas ta. See kõik kokku valmistab strateegilist muret või peaks valmistama nii Eestile kui teistele Eesti-sugustele riikidele, sest on märke sellisest väärtuspõhise inimõigussüsteemi murenemisest, nentis Kross.

Eesti, Gruusia, Leedu, Läti, Poola, Slovakkia ja Ukraina riigi delegatsioonid lahkusid juunis Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) istungjärgult enneaegu, et protestida ENPA otsuse vastu taastada Venemaa delegatsiooni volitused.

Kuidas kommenteerisid sel nädalal toimuvat ENPA kogunemist Eesti parlamendisaadikud, vaata lähemalt videost! 

ENPA teemadel on ka Eestis vähemalt kaks küsimust laual: üks on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) ettepanek panna riigikogus hääletusele Eesti jätkamine ENPAs, mis seni vaid idee tasandile jäänud, ning EKRE liikme nimetamine delegatsiooni.

Pärast seda, kui ENPA delegatsiooni kuulunud EKRE liige Jaak Madison sai valitud ja läks Euroopa Parlamenti, on erakond olnud ENPA delegatsioonis esindamata. «Tuleb tunnistada, et hästi erakordne situatsioon,» kirjeldas Juferva-Skuratovski. Tema sõnul on EKRE kandidaadi Urmas Reitelmanni heakskiitmine takerdunud tema varasematesse sõnavõttudesse. «Väljaütlemised tõepoolest tekitasid kõhklusi väliskomisjoni sees,» kinnitas Jufereva-Skuratovski.

Nii on üheks ideeks, et Reitelmann kohtub kõigi väliskomisjoni liikmetega. Järgmine ENPA istung toimub jaanuaris ning selleks ajaks loodetakse delegatsiooni koosseisu puudutav küsimus lahendada.