/nginx/o/2019/09/28/12606589t1h56fb.jpg)
Opositsioonierakondade liikmed esitasid sotsiaalminister Tanel Kiigele arupärimise välja selgitamaks, mis seisus on psühhosotsiaalse kriisiabi pakkumine. Riigikogulaste hinnangul ei ole riik Estonia katastroofist piisavalt õppinud ja võimekust inimestele süsteemset kriisiabi pakkuda ei ole endiselt.
19 opositsiooni kuuluvat reformierakondlast ja sotsiaaldemokraati saatsid sotsiaalministrile arupärimise, kuna Estonia katastroofi kogemusest hoolimata ei ole tänaseni välja töötatud toimivat kriisiabi süsteemi.
Sotsiaalministeeriumi meediasuhete nõunik Anna Tisleri sõnul on riigikogu liikmete arupärimisele vastamise tähtaeg 14. november ja minister vastab siis küsimustele avalikult riigikogu istungil.
«28. september on jäädvustunud Eestimaalaste mällu pöördumatult traagilise sündmusega. 25 aastat tagasi Läänemerel parvlaev Estonia hukkudes kaotas elu, kaotas ema või isa, venna või õe, lähedase, sõbra, kolleegi või naabri enneolematult suur hulk kaasmaalasi. See katastroof tekitas paljudele inimestele kriisi, trauma ja püsivad elumuutused koos uute väljakutsetega,» seisis riigikogulaste ühiskirjas.
Nad tõdevad, et aastaid hiljem on selge, et riik ei ole piisavalt õppinud ega loonud vajalikke mehhanisme edasiste sammude astumiseks, süsteemse psühholoogilise kriisiabi osutamisest rääkimata.
«Psühhosotsiaalne kriisiabi ei ole avatud südamega hea inimese lohutavad sõnad. See on eriväljaõpet eeldav professionaalne teenus, mida vajavad lisaks traagilises sündmuses lähedase kaotanute ka õnnetusest eluga pääsenud ning nende lähedased, õnnetuse pealtnägijad, õnnetuse järel abi osutanud politsei-, pääste- ja kiirabitöötajad, meedia ja lõpuks kogukond tervikuna, kes õnnetusest puudutatud sai,» kirjutavad nad.
Arupärimises on kirjutatud, et psühhosotsiaalne kriisiabi peab olema osa riiklikust ohuolukorrale reageerimisest ja kriisiolukorra lahendamise varasemalt kokku lepitud kavast. Teenuse jätkusuutlik korraldamine ja pakkumine Eesti inimesi mentaalselt puudutavate kriisiolukordade puhul peab olema riigikogulaste hinnangul riiklikult korraldatud.
Parlamendisaadikud esitasid sotsiaalministrile järgmised küsimused:
Milline on psühhosotsiaalse kriisiabi korralduse ja pakkumise hetkeseisus? Kes pakub teenust ning kes saab teenust taotleda?
Milline on detailne kava edaspidisteks sammudeks, sh Eestis olemasoleva ekspertteadmise rakendamiseks, teenuse vahetu pakkuja täiendkoolituse ja supervisiooni pakkumiseks?
Mis seisus on toimiva riikliku koordinatsioonimehhanismi loomine?
Millised on seadusemuudatused ja rahaliste vahendite vajadused, et tagada eelkirjeldatud teenuste õigeaegse ja asjakohase kättesaadavuse?
Kui suures summas teeb riik kulutusi psühhosotsiaalse kriisiabi pakkumise valmiduse loomiseks ja vahetuks pakkumiseks käesoleval ja 2020 aastal?
Allkirjastanud riigikogu liikmed:
Signe Riisalo, Erkki Keldo, Vilja Toomast, Annely Akkermann, Signe Kivi, Maris Lauri, Jüri Jaanson, Kalle Laanet, Helmen Kütt, Riina Sikkut, Liina Kersna, Andres Sutt, Marko Mihkelson, Kristina Šmigun-Vähi, Urmas Kruuse, Ants Laaneots, Urve Tiidus, Eerik-Niiles Kross ja Yoko Alender.
/nginx/o/2018/11/07/11554891t1h33f7.jpg)