Kas me ainult arvame, et tunneme Venemaad? (13)

Oma sõna sekka ütlesid kaks Eesti endist välisministrit, nüüdset Euroopa parlamendi saadikud, Marina Kaljurand ja Urmas Paet, riigikogu väliskomisjoni aseesimees Marko Mihkelson, Rahvusvaheliste Kaitseuuringute Keskuse analüütik Kalev Stoicescu ja Eesti Ekspressi ajakirjanik Andrei Hvostov.

Arutelu üheks ajendiks oli mitme Euroopa riigi, kõige nähtavalt Prantsusmaa, seisukoht, et Krimmis ja ida-Ukrainas toimunust on möödunud juba piisavalt aega ja nüüd on Euroopal taas vaja hakata suhteid Venemaaga parandama. Teiseks ajendasid Venemaa teemat pikemalt kõneks võtma Eesti Moskva suursaadiku Margus Laidre mõtted äsjailmunud raamatus «Aja lugu ja inimese aeg. Räägitud ja rääkimata lood.» Muuhulgas kirjutab ta, et eestlased tunnetavad-näevad Venemaad-ohtu mõneti nagu bumerangina, mis vahepeal kaob, kuid siis uuesti tuleb.

Laidre, kes rääkis oma raamatust nädala eest ka saatele «Neeme Raud. Siin,» ütles, et: «Laias laastus on 500 aastat katsutud Euroopas Venemaad mõista ja siiamaani me pole sellega õieti hakkama saanud.» Lisaks märgib ta, et meie lähenemine Venemaale on olnud ehk ekslik: «me oleme tahtnud näha Venemaast kogu aeg teist omasugust, aga võib-olla me peaksime vaatama kui omasugust võõrast. See annaks meile teise võtme ja võib-olla ka teise arusaamise. Aga Venemaast tuleb aru saada selleks, et tema kõrval elada.»

Stuudios osalenud nõustusid, et Euroopas kasvav veendumus, et Venemaaga on aeg suhteid parandada, seab meie diplomaatiale ja poliitikutele uue kohustuse tegema aktiivselt selgitustööd, et Venemaad ei saa vaadelda kui riiki, kelle suhtes rahvusvaheline õigus ei kehti ja kellele saab rahvusvaheliste käitumisreeglite rikkumisi niisama lihtsalt andestada. Kui efektiivselt eestlased seda Euroopa Liidus teha suudavad? Selles küsimuses läksid arutelus osalejate arvamused mõneti lahku.

Saates «Neeme Raud. Siin» toimunud Venemaa teemalist mõttevahetust saab kuulata SIIT.