Päevatoimetaja:
Marek Kuul
Saada vihje

Jaak Prozes: iga päev näen, kuidas meie eesti keel kaob (3)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
JAAK PROZES, MTÜ Fenno-Ugria Asutus.
JAAK PROZES, MTÜ Fenno-Ugria Asutus. Foto: PEETER LANGOVITS / PM/SCANPIX

Ajakirjanik Neeme Raud suhtles Fenno-Ugria Asutuse töötaja ja ajaloolase Jaak Prozesega, kes rääkis väikekeelte väljasuremisest ning kuidas sellest hoiduda.

10. septembril toimus Venemaal, Udmurtia pealinnas Iževskis tragöödia. Kohaliku ülikooli õppejõud, filosoof Albert Razin pani end Udmurtia parlamendi ees põlema. Ta seisis esialgu plakatiga, millel olid read: «Kui homme mu keel hääbub, siis olen valmis täna surema.» Ja siis viiski oma sõnad ellu. Mees suri põletushaavadesse.  

Fenno-Ugria Asutuse töötaja, ajaloolane Jaak Prozes tundis Razinit isiklikult ja kõneles KUKU raadio saates «Neeme Raud. Siin» Udmurtia aktivistist ja tema üha süvenenud pessimism oma keele ja seeläbi ka rahva tuleviku üle pikemalt.

Prozes sai Raziniga tuttavaks 1990. aastate alguses, kui Nõukogude Liidu lagunemise järel tekkis udmurtidel samuti lootus, et nad saavad oma asjade üle otsustamisel suurema hääle. Järgnevad kümnendid on aga olnud pettumust valmistavad. Ennekõike on löögi all olnud udumurdi keel, mille asemel paljud selle rahva liikmed eelistavad kõnelda vene keelt ja innustada sama tegema ka oma lapsi, sest nii on neil paremad tuleviku väljavaated.

Prozese sõnul saame meie, eestlased, oma hõimurahvaga toimuvale tähelepanu juhtides udmurte ehk pisutki aidata. Ja tänavusel rahvusvahelisel põliskeelte aastal on õige seda teha.

ÜRO, mille egiidi all aasta toimub, on teinud statistikat: maailmas on praegu 7000 keelt, neist 2700 on hävimisohus.

Udmurdi keel võib olla üks neist, kardab Prozes.

Ent valvsad peame olema ka oma eesti keele suhtes, märgib ta. Ehkki võib tunduda, et eesti keel on elus ja terve, on surve – ja nüüd mitte vene-, vaid inglise keele poolt üha suurenemas.

Prozese sõnul kuuleb ta iga päev rongiga sõites kuidas noorte eestlaste argikõnepruuki on tulnud üha enam inglise keelseid sõnu. Me peame oma keele alleshoidmiseks selles rääkima ja, mis veelgi tähtsam, selles kirjutama, leiab Prozes.

Intervjuud KUKU raadios saatest «Neeme Raud. Siin» saate kuulata SIIT.

Tagasi üles