/nginx/o/2019/12/19/12823123t1he95c.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/09/20/12580128t1hb44f.jpg)
Lapsepõlves põetud haigus muutis pooled Erki jäsemed kasutuks, kuid see teda ei takista ja ta hüppab ühel jalal kas või mitu korda tuletorni tippu.
Tellijale
Ühe käe ja ühe jalaga taksojuht: mul pole elus midagi tegemata jäänud (6)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eestis elab tuhandeid liikumispuudega inimesi, kes ei tunne iial näiteks jooksmisest tekkivat joovastust. Ometi elavad nad, sära silmis, ja inspireerivad teisi. Ühe sellise inimesega kohtusin mõni nädal tagasi teel töölt koju taksos. Sõidukit juhtis ta ühe käe ja ühe jalaga. Küsisin kohmakalt, mis juhtus. Mees vastas ootamatult avatult ja ausalt.
«Poolteiseaastasena põdesin meningiiti,» ütles Bolti sildi all töötav Erki, kes eelistab oma perekonnanime avalikustamata jätta. Kuna ta ei saanud õigel ajal ravi, tabas teda tüsistusena lastehalvatus. Tal on kõik jäsemed küljes, aga parem käsi ja jalg ei ole juhitavad. See ei takista tal teha talutöid, juhtida autot, reisida tuhandete kilomeetrite taha või viia sõbrannasid tuletorni tippu.