Päevatoimetaja:
Tarvo Madsen
Saada vihje

Insuldipatsiendi raviteekond on kahjuks veel konarlik (1)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uuringute tulemused on tõestanud, et närvirakkude lõplikku kahjustust on võimalik ära hoida kiire verevoolu taastamisega. Pildil ajurakud.
Uuringute tulemused on tõestanud, et närvirakkude lõplikku kahjustust on võimalik ära hoida kiire verevoolu taastamisega. Pildil ajurakud. Foto: Andreas Fülscher / PantherMedia

Insult puudutab Eestis paljusid. Igal aastal saab ligikaudu 3000 inimest isheemilise insuldi ehk ajuinfarkti. Isheemilise insuldi ravile eriarstiabis kulub ligi 12 miljonit eurot aastas. Tegemist on haigusega, mille tagajärjed on tõsised ja lõpevad tihti kas halvatuse või surmaga.

Haigekassa tellitud teenusedisaini projekti «Insuldipatsiendi raviteekonna parem korraldus» raames korraldatud töötoas maikuu alguses jõudsid spetsialistid ja insuldipatsiendid koos kuue arendusvajaduseni, mille lahendamine raviteekonna sujuvamaks muudaks.

Korduva insuldi ennetamisega tuleb alustada nii ruttu kui võimalik, juba haiglas. Selleks et inimene teaks, millele tema jaoks uues olukorras tähelepanu pöörata, võib ta vajada nõustamist ravimite võtmise, suitsetamisest loobumise, regulaarse treeningu, uneharjumuste ja tervisliku toitumise asjus. Lisaks patsiendile endale vajavad nõustamist ka lähedased. Pahatihti ei jõua inimesed pärast insulti perearsti ega pereõe vastuvõtule.

Tagasi üles