Kurjategijate makstud kautsjonitest jõuab riigi kassasse vaid väike osa (1)

Kaitsjal on õigus koostöös kahtlustatava või süüdistatavaga taotleda vahistamise asendamist kautsjoniga, mis tuleb tasuda kohtu hoiuarvele.

«Selleks tuleb esitada kohtule taotlus. Peale seda langetab kohtunik otsuse, kas süüaluse võib vabastada kautsjoni vastu,» selgitas Riigi Tugiteenuste Keskuse riiginõuete osakonna juhataja Erki Paul Ridal.

Taotluse esitamine ei tähenda veel, et kohtunik selle rahuldab, kuid kui kohtunik selle õigeks hindab, vabastatakse inimene peale kautsjonisumma laekumist. 

«Kautsjoni suuruse määramisel lähtub kohtunik ähvardava karistuse raskusest, kuriteoga põhjustatud kahju suurusest ning inimese varalisest seisundist,» sõnas Ridal.

Kautsjonite maksmise osas on viimased aastad olnud väga erinevad. Nii pole käesoleval aastal mitte keegi veel kautsjoni vastu vabadusse saanud, kuid möödunud aastal käisid kuritegevuses kahtlustatavad või süüdistatavad välja kopsakad 605 920 eurot. Riigi tuludesse pole sellest ometi laekunud lõpuks sentigi.

Ridal selgitas, et kautsjoni maksmine ei tähenda alati, et see raha nüüd riigile jääb. Riigituludesse kantakse kautsjon, kui kahtlustatav või süüdistatav hoidub kriminaalmenetlusest kõrvale või jätkab tahtlike kuritegude toimepanemist või rikub elukohast lahkumise keeldu kohtuotsuse või kriminaalmenetluse lõpetamise määruse alusel.

«Kautsjon tagastatakse, kui inimene ei riku ettekirjutatud tingimusi, menetlus lõpetatakse või inimene mõistetakse õigeks,» sõnas ta.

Viimane kord, kui riik kuritegevuses kahtlustatud või süüdistatud inimeste kautsjoni sai riigituludesse kanda, oli 2015. aastal kokku summas 114 183 eurot. Aasta varem oli see summa  64 814 eurot. Alates 2016. aastast on seni kõik kautsjonid kas tagastatud või veel endiselt kohtumenetluse tõttu ootel.

«Kokkuvõttes riik kautsjonitest märkimisväärset tulu ei saa,» lisas Ridal.