/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2012/02/20/968050t1h5062.jpg)
Riigikogu rahvastikukriisi lahendamise probleemkomisjon hindas pärast 2021. aasta rahvaloenduse eri meetoditega tutvumist sobivaimaks osaliselt registripõhise meetodi.
Probleemkomisjon ainult registripõhist rahvaloendust ei soovita
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Osaliselt registripõhise meetodi puhul küsitletakse endiselt inimesi nende üksikute tunnuste kohta, mis on registrites probleemsed või puudu, edastas riigikogu pressiesindaja.
Probleemkomisjoni esimees Jaak Valge (EKRE) sõnas, et loenduse täpne meetod ei ole veel paigas. «Ühe võimalusena kaalutakse täielikult registripõhist rahvastiku- ja eluruumide loendust, sest Eestis on hea ühtne registrite süsteem, mis on omavahel unikaalsete koodide abil seotud,» selgitas ta. «Samas pole aga registrites infot eesti keele ja võõrkeelte oskuse ja paljude teiste tunnuste kohta. Nende tunnuste teadasaamiseks tuleks teha asendav valimiuuring, kuid ka see ei tagaks andmeid kõigi inimeste kohta,» ütles Valge.
Lisaks on teadlased Valge kinnitusel juhtinud tähelepanu asjaolule, et mitme olulise tunnuse puhul, nagu näiteks välisränne, ei ole registrite alusel arvutatud andmed seni piisavalt täpsed.
Teine võimalus on teha osaliselt registripõhine loendus, mis on kombineeritud küsitlusega. Siin aga võib komisjoni esimehe sõnul olla ohuks see, et inimesed kipuvad olukorda ilustama või suisa valeandmeid esitama. «Samas leidis komisjon, et selle meetodiga saame siiski paremad tulemused ja soovitame seda meetodit kasutada,» märkis Valge.
Komisjoni liige Signe Riisalo (Reformierakond) ütles, et rahvaloendus peab olema täpne ja tegelikku olukorda peegeldav. «See on kõige tähtsam, kuid silmas tuleb pidada ka eri meetodite hinnalipikuid. Teadmaks, kas investeerida lisamiljoneid uute tunnuste kättesaamiseks, tuleb enne analüüsida, kas meil nende lisaandmete teadasaamisel ka midagi paremaks muutub.»
Riisalo lisas, umbes et viiendik meie elanikest ei ole oma tegelikke elukohti rahvastikuregistris registreerinud. Ja seda registripõhise loendusega ei lahenda. «Seega soovitavad teadlased ja soovitab ka probleemkomisjon, et seekord korraldada loendus osaliselt registripõhisena, kus osa infot tuleb otse isikutelt,» sõnas ta.
Statistikaamet otsustab 2021. aasta rahva ja eluruumide loenduse meetodi selle aasta lõpus.