Rahatrükk algab taas. Aga mis siis? (51)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Tõnis Ojamajandusajakirjanik

14. september 2019, 00:01

Tarbimislaenude võtjad jäid pika ninaga. Foto: Postimees

Euroopa Keskpanga (EKP) nõukogu neljapäeval tehtud otsus majanduse elavdamiseks ning inflatsiooni kiirendamiseks uusi stiimuleid rakendada hõlmab väärtpaberite (eelkõige valitsusvõlakirjade, rahvusvaheliste institutsioonide võlakirjade, aga ka riigiettevõtete võlakirjade) massilist kokkuostmist, mida lihtsustatult nimetatakse ka rahatrükiks.

Tänu rahatrükile koos baasintresside alandamisega ja teiste meetmetega, mis peaks panku ergutama rohkem laene välja andma, on väga madalale langetanud ka eluasemelaenudega kaasnevad kulud. Eluasemelaenude baasintress on meil kuue kuu Euribor, mis paljuski sõltub ka EKP baasintressist. EKP alustas agressiivselt rahapoliitikat lõdvendama seitse aastat tagasi 2011. aasta novembris ja detsembris kohe pärast Mario Draghi asumist keskpanga juhi kohale.

Kommentaarid (51)

Märksõnad

Tagasi üles