Tuulbergi äripartnerid: hankeid hüvede pakkumisega mõjutada ei saa

«Mul puuduvad andmed, et Kultuurikatla hankega seoses oleks kellelegi antud altkäemaksu. Riigihangete seadus on selge ja läbipaistev,» ütles ehitusfirma Rand & Tuulberg juhatuse esimees Taivo Täht.

Täht selgitas kohtule kronoloogiat, mille tulemusel võitsid ühispakkumuse teinud Rand & Tuulberg ja Astlanda Ehitus Kultuurikatla kommunikatsioonisüsteemide ja võrkude ehitushanke pärast seda, kui olid esialgsed hanketulemused vaidlustanud.

Tema sõnul oli ühispakkumuse mõte hajutada riske. «Võites hanke jagasime Astlandaga ülesanded 50-50 printsiibil,» ütles ta. 

«Ma ei näe hangetel hüvede pakkumisel mitte mingisugust mõtet ja ei näe, et mingi hüve saaks mõjutada hanke tulemust ühele või teisele poole,» tõdes Täht.

Ka ehitusettevõttes Astlanda riigihangetega tegelenud Hardo Sokk selgitas Kultuurikatla hankevõiduni jõudmise asjaolusid ja märkis, et kuna konkurendid olid esitanud valeandmeid, siis ei saanud hankija riigihangete seaduse järgi muud teha, kui need firmad hankelt kõrvaldada.

Sokk märkis, et riigihankel ei olnud mitte migisugust võimalust ka teoreetiliselt hankijale mingit hüve pakkuda, arvestades riigihangete seaduse läbipaistvust. 

«Hankijal ei olnud seaduse järgi muud võimalust kui valeandmeid esitanud pakkujad hankelt kõrvaldada. Faktid olid laual ja hankijal polnud muud võimalust,» selgitas ta.

Sokk rääkis, et Rand & Tuulbergi ja Astlanda Ehituse ühispakkumise hankevõiduni viinud vaidlustused koostas just tema juhitud Astlanda meeskond. «Minu meeskonna töö, Aivar Tuulberg selles ei osalenud,» kinnitas ta.

Kohus kuulab neljapäeval Savisaare korruptsioonikaasuse raames süüdistatava ehitusettevõtja Aivar Tuulbergi ütlusi.

Teisipäevasel istungil kinnitas Tuulbergi purjetamiskaaslane Mati Sepp, et ta sai 2014. aastal Tuulbergilt sularahas 50 000 eurot purjetamisvõistlustel osalemise ettevalmistamiseks. Prokuratuur süüdistab aga, et Tuulberg võttis sama suure summa sularahana välja, et anda Savisaarele altkäemaksu. 

Teisipäeval andis kohtus tunnistusi ka Kalevi spordiseltsi tegevjuht Aleksander Tammert, kes kinnitas, et Kalevi keskstaadioni-teemalise nõupidamise Savisaare juures 2014. aastal aitas kokku leppida Tuulberg, samas ei osalenud Tuulberg üheski staadioniga seotud hankes. 

Süüdistus

Riigiprokuratuuri süüdistuse järgi pöördus Tuulberg 2014. aasta novembris Tallinna linnavalitsuses linnapea töökabinetis toimunud kohtumise käigus Savisaare poole palvega korraldada Kultuurikatla hoonesiseste kommunikatsioonisüsteemide ja võrkude ehitushankest ühispakkujate Antifire Tuleohutuslahendused OÜ ja OÜ Tafrix pakkumuse kõrvaldamine, misläbi saaks SA Tallinna Kultuurikatel tunnistada edukaks ning sõlmida hankelepingu ühispakkujatega OÜ Astlanda Ehitus ning Ehitusfirma Rand ja Tuulberg AS, mille üheks omanikuks oli Aivar Tuulberg ise.

Süüdistuse järgi nõustus Savisaar Tuulbergi palve täitma ning andma vastavasisulised juhised Tallinna ettevõtlusameti juhatajale ning SA Kultuurikatel nõukogu esimehele Kairi Vaherile, misjärel esitaski 2014. aasta 17. novembril SA Tallinna Kultuurikatel riigihangete vaidluskomisjonile Kultuurikatla juhatuse liikme Väino Sarneti käskkirjast, millega kõrvaldati ühispakkujad Antifire OÜ ja OÜ Tafrix hankemenetlusest.

2014. aasta 16. detsembril sõlmiti SA Tallinna Kultuurikatel ja Aivar Tuulbergi seotud ettevõtete vahel hankeleping kogumahus 3 146 664,15 eurot, millele lisandus käibemaks. Vastutasuna andis Tuulberg Edgar Savisaarele vara kokku summas 80 000 eurot, esmalt 50 000 eurot ning hiljem 30 000 eurot, seisab süüdistuses.

Augustis andis kohtus ütlusi ärimees Alexander Kofkin, kes kinnitas, et pole juba ammu oma firmade tegevjuhtimises osalenud ning ta pole ka mõjutanud Savisaart langetama otsuseid oma firmade kasuks. Kofkin rõhutas, et pole kunagi Savisaarele ja tema tuttavatele meelehead pakkunud 

Eelnevalt on kohtule tunnistusi andnud ka Savisaarele meelehea pakkumises süüdistatav ettevõtja Vello Kunman, kes eitas tutvust Savisaarega ja talle raha pakkumist. 

18. juunil tunnistas ettevõtja Hillar Teder, et 2014. aastal rahastas ta varjatult Keskerakonda. Pärast Tederi antud ütlusi rahuldas kohus prokuratuuri taotluse ja lõpetas tema kriminaalasja oportuniteediga. Teder peab tasuma kriminaalmenetluse lõpetamise eest riigi tuludesse sunniraha 200 000 eurot.

Ühtlasi tegi kohus juuni keskel määruse, millega eraldas juriidilise isikuna kohtu all oleva Keskerakonna materjalid eraldi menetlusse, kuna partei on avaldanud soovi minna riigiprokuratuuriga karistuse osas kokkuleppele.

Mullu detsembri lõpus tegi riigikohus otsuse, millega Edgar Savisaar vabastati tema tervisliku seisundi tõttu kohtu alt. 

Riigiprokuratuur süüdistas Savisaart Tallinna eelarvevahendite kasutamises enda ja Keskerakonna huvides ehk omastamises suures ulatuses, samuti neljas altkäemaksu võtmises, rahapesus ning Keskerakonnale suures ulatuses keelatud annetuse vastu võtmises.

Keskerakond on kohtu all juriidilise isikuna, läks prokuratuuriga kokkuleppele ja sai rahalise karistuse. Kohtuotsuse järgi peab partei maksma riigile 25 000 eurot ning karistuse ülejäänud osa ehk 250 000 eurot jääb erakonnale peale tingimisi ühe aasta ja kuue kuu pikkuse katseajaga.

Savisaarele altkäemaksu andmises süüdistatuna on kohtu all veel ettevõtjad Aivar Tuulberg, Alexander Kofkin ja Vello Kunman.

Tallinna linnavolikogu endist esimeest ja praegust riigikogu liiget Kalev Kallot süüdistab prokuratuur kaasaaitamises altkäemaksu andmisele ja võtmisele ning Savisaarele altkäemaksu vahendamises süüdistati ekspoliitik Villu Reiljani.

Omastamisele kaasaaitamises süüdistatavana oli kohtu all ka Põhja-Tallinna linnaosavanema endine asetäitja Priit Kutser, kuid tema suhtes lõpetati menetlus oportuniteediga.

Kohtuprotsess algas Harju maakohtus 2017. aasta 12. juunil, kui kõik süüdistatavad kinnitasid, et nad ei tunnista end süüdi. Vaid kohtu all olnud ekspoliitik Villu Reiljan võttis süü omaks ning tema osas lahendas kohus süüasja kokkuleppemenetluses.

2017. aasta oktoobris kinnitas maakohus Reiljani altkäemaksu vahendamise kriminaalasjas riigiprokuratuuriga sõlmitud leppe, mille järgi pidi Reiljan karistusena maksma riigile veidi üle 33 000 euro.