/nginx/o/2019/12/19/12823123t1he95c.jpg)
/nginx/o/2015/02/27/3817401t1h32ec.jpg)
Tallinna Tehnikaülikooli Ragnar Nurkse instituudi direktor, üks teadusrahade petuskeemi võtmeisikutest professor Erkki Karo eitab teadlikku korruptsiooni.
Pressinõukogu otsus antud loo kohta on avaldatud loo lõpus.
TTÜ petuskeemi üks niiditõmbajatest avas suu (11)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Postimees kirjutas poolteist nädalat tagasi, kuidas Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) Nurkse avaliku halduse instituut skeemitas Euroopa Liidu projektirahasid teadlastele palkadeks, võltsides selleks ajatabeleid ja töötunde. Toimuvaga juba viis kuud kursis olnud rektor Jaak Aaviksoo vaatas lekitaja infole läbi sõrmede.
Kui Aaviksoo on pressikonverentsidel kohal olnud, siis avalikkuse tähelepanuta on jäänud Nurkse instituudi direktor Erkki Karo, kes keeldus küsimustele vastamisest juba artikli koostamise ajal. Viimased poolteist nädalat on ta korduvatele telefonikõnedele ja e-kirjadele vaatamata ajakirjanikke vältinud.
Lekitaja Keegan McBribe'i sõnul juhtis Erkki Karo skeemi, kuidas täpselt pettusega saadud raha töötajate palkadeks kasutada.
Täna saatis Karo laiali pressiteate, kus teatas, et instituudis pole teadlikku pettust ja korruptsiooni toimunud. «Ülikooli komisjoniga koostöös tuvastatud ülikooli reeglite ja projekti lepingute järgimises tuvastatud puudujäägid vajavad kahtlemata lahendamist,» ütles Karo.
Karo sõnul on probleem tööajatabelite puudumine. Kuidas on võimalik, et mitu TTÜ professorit said palka projektis osalemise eest, milles nad enda sõnutsi ei osalenud, Karo ei selgitanud.
«Projektist maksti teadlastele osa nende põhipalgast teadustöö tegemise eest. Kõigile on projektist makstud töölepinguga kokkulepitud põhitöötasu, mistõttu pole mitte keegi ilma jäänud lubatust ega saanud rohkem, kui ette nähtud,» teatas Karo.
Karo lubas teha koostööd petuskeemi uuriva ülikooli komisjoni, prokuratuuri ja projekti rahastanud Euroopa Komisjoniga. «Et kontrollida üle kõikide kulude abikõlblikkus, tuvastada kõik projekti raames tekkinud võimalikud administratiivsed puudujäägid ja töötada välja meetmed, et neid edaspidi paremini vältida,» teatas Karo.
«Kinnitame, et süsteemset ja teadlikku pettust või korruptsiooni – erinevalt mõnest väitest – ei ole toimunud. 2018. aastal tehti kahe Nurkse instituudis hiljuti lõppenud Euroopa Liidu rahastatud teadusprojekti välisaudit ning kummagi projekti puhul mingeid puudusi ei leitud,» ütles Karo.
Postimehe käsutuses on lindistus, milles instituudi juht Erkki Karo tunnistab, et skeemitamise mõte on maksimeerida instituudi sissetulekuid.
«Meil on 7–8 professorit, aga ülikooli antavast baasrahast rahastusest piisaks ainult nelja ülalpidamiseks. Seepärast peame ehitama reserve,» pihtis Karo neljasilmavestluses instituudi töötajale.
Postimees palus Erkki Karolt korduvalt kommentaari, kas OGI projekti raames on makstud palka neile, kes teadustöös tegelikult ei osalenud. Karo jättis küsimustele vastamata, viidates isikuandmete kaitsele.
Pressinõukogu otsus 27.02.2020 kaebuse nr 955 kohta
Pressinõukogu arutas Erkki Karo kaebust Postimehes 24. augustil 2019 ilmunud artikli «Edumeelsed bandiitharitlased» ja 2. septembril 2019 ilmunud artikli «TTÜ petuskeemi üks niiditõmbajatest avas suu» peale ning otsustas, et leht rikkus head ajakirjandustava.
Mõlemad artiklid räägivad väidetavast skeemitamisest Euroopa Liidu projektirahaga Tallinna Tehnikaülikooli Nurkse avaliku halduse instituudis.
Erkki Karo kaebas Pressinõukogule, et artikliga «Edumeelsed bandiitharitlased» luuakse ebaõige ja alusetu mulje, et ta on bandiit ehk kurjategija. Kaebaja märgib, et ei ole pannud toime ühtegi kuritegu, mistõttu ei ole mingit alust teda halvustava väljendiga sildistada. 2. septembri artikliga luuakse kaebaja meelest ebaõige mulje, et ta on teadusrahade väidetava väärkasutuse võtmeisik. Kaebaja märkis, et 2. septembri artikkel põhines seitsme teadlase ühisel pressiteatel, kuid Postimees väärkasutas seda.
Postimees vastas Pressinõukogule, et artikkel «Edumeelsed bandiitharitlased» on arvamuslugu ja selles on autor kasutanud võimalust anda hinnanguid. Postimehe väitel räägivad artiklid tekkinud kahtlustest. Leht lisas, et kaebaja käsitlemine skeemi niiditõmbajana on tingitud varasematest samateemalistest kajastustest, kahe allika ütlustest ja Erkki Karo enda sõnadest. Leht märkis, et teadlaste ühispöördumisele allkirjutanutest üks oli Erkki Karo ja seega on õige öelda, et ta avas suu. Lisaks saadeti pressiteade välja tema nime alt.
Pressinõukogu otsustas, et 24. augustil ilmunud artikliga «Edumeelsed bandiitharitlased» rikkus Postimees ajakirjanduseetika koodeksi punkti 4.4., mis näeb ette, et ajakirjandus ei või inimest käsitleda kurjategijana enne sellekohast kohtuotsust. Samuti on selle artikliga rikutud koodeksi punkti 4.11, mis näeb ette, et pealkirjad ei või auditooriumi eksitada. Pressinõukogu hinnangul on artikli «Edumeelsed bandiitharitlased» pealkiri eksitav.
2. septembri artikliga «TTÜ petuskeemi üks niiditõmbajatest avas suu» rikkus Postimees samuti ajakirjanduseetika koodeksi punkti 4.11., sest nimetas kaebajat petuskeemi niiditõmbajaks, kuigi see on avaldatud materjalis faktidega tõendamata.
Pressinõukogu rõhutab, et otsus ei puuduta seda, kas Tallinna Tehnikaülikoolis on olnud teadusraha kasutamisel reeglitest kõrvalekaldeid. Pressinõukogu otsus käsitleb seda, kas artiklites on järgitud ajakirjanduseetika koodeksit.
Pressinõukogu esimees Gunnar Siiner