/nginx/o/2012/03/28/1029662t1hf863.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/09/01/12520852t1hb369.jpg)
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse (RKIK) uus juht Kusti Salm räägib, miks kaitseväe autod biolisandiga kütust ei tarbi, mis saab edasi relva- ja tuulikuvaidlusest ning miks peab riik lobistidele päitsed pähe panema.
Tellijale
RKIKi juht: ka kahe protsendiga peab riigikaitse edasi arenema (28)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Piltlikult öeldes annab iga Eesti kodanik teile aastas 180 eurot peo peale, kokku 230 miljonit, et te kulutaks selle riigikaitsele. Kuidas see vastutus tundub?
See on üleelusuurune. Eesmärk on, et iga sent peab tooma natuke rohkem tagasi kui teistes valdkondades. Peab tootma kaitsevõimet, mitte midagi muud, näiteks poliitilist komforti.
Kui palju on Eestis kaitseraha raisatud sinna, kuhu tagantjärele vaadates poleks pidanud?
Eks seda tuleb ette. Kohti, kus oleks raha põlema pandud, ei ole. Küsimused võivad tekkida siis, kui meil on hangetel vähe pakkujaid. Riigikaitse hanked peavad saama pakkujatele atraktiivsemaks. Peame ise turuga paremini suhtlema.