Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/11/07/11554891t1h33f7.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/08/27/12505385t1h52bb.jpg)
Riigikontroll leidis, et eesti keele õpet suudetakse pakkuda vaid kümnendikule soovijatest.
Aastaid Eestis elanud, kuid eesti keelt mitte oskavatele muukeelsetele inimestele kiputakse ikka ette heitma laiskust ja huvipuudust. Riigikontrolli audiitorid leidsid aga hoopis, et probleem pole inimestes, vaid riigis. Huvi eesti keelt õppida on muu emakeelega täiskasvanute seas suur, aga riik ei ole keeleõppe korraldusega toime tulnud.
Eestis on ligi 300 000 inimest, kelle emakeel ei ole eesti keel. Neist ligi pooltel puudub aktiivne eesti keele oskus ehk nad ei valda keelt piisavalt, et ühiskonnas täisväärtuslikult hakkama saada, selgub Eesti rakendusuuringute keskuse Centari uuringust.