Tallinna loomaaia 80. juunbeliaastat tähistati lugudega loodusest ja pärimusest, lisaks sai käia õpiretkedel, käia töötubades, näitustel.
Galerii: Tallinna loomaaed sai 80
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Loomaaia töötajad rääkisid aedikute juures külastajatele lähemalt loomaaias ja looduseselavatest paksunahalistest, jääkarudest, troopikamajade ja linnutiikide elanikest, piisonitest, kaamelitest ja amuuri leopardidest.
Muuhulgas räägiti ohustatud taime- ja loomaliikidega kaubitsemise mõjust loodusele, tutvustati heategevusprojekte ning viise, kuidas loomade eest hoolitseda.
Eestis, nagu enamikus pärast Esimest maailmasõda iseseisvunud riikides, jõuti kultuuri ja majanduse arengus loomaaia loomiseni alles Teise maailmasõja eelõhtuks, kuigi arutelu selle vajalikkuse üle algas siin kohe omariikluse väljakuulutamise järel. Tallinna loomaaed avati 25. augustil 1939. Põhikoormus Selle sündmuse ettevalmistamisel langes Loomakaitse Liidule ning Loodushoiu ja Turismi Instituudile.
1937. aastal oli Helsingis maailmameistriks tulnud Eesti Laskurliidu võistkond lisaks nn Argentiina karikale toonud Soomest kingitusena kaasa ka ilvesepoja Illu. Temast sai Tallinna loomaaia üks esimesi eksponaate ja hiljem ka tunnusloom. Kadrioru pargi serva rajati esialgne väljapanek, et edaspidi leida koht korraliku loomaaia rajamiseks. Pärast Eesti annekteerimist 1940. aastal, kui keelustati seltside ja liidud, läks loomaaed Tallinna linnavalitsuse alluvusse ning tegutseb munitsipaalasutusena tänini. Kadrioru nõlvale jäi loomaaed 1983. aastani, mil koliti uuele ca 89 ha suurusele territooriumile Veskimetsas.