Ei mingit kinnimätsimist: Hannes Rummu juhtum on prokuratuuri tavapraktika (45)

16. novembril 2018 peatas politseipatrull Tallinnas auto, mida juhtinud Hannes Rummul tuvastati kriminaalne alkoholijoove. Politsei pidas mehe kinni ning alustas koos prokuratuuriga tema suhtes kriminaalmenetlust.

Kuna Rummul ei olnud kirjas varasemaid rikkumisi, lõpetas prokuratuur 22. novembril kriminaalmenetluse oportuniteediga, millega määrati Rummule kohustus läbida poole aasta jooksul rehabilitatsiooniprogramm. Kuus päeva hiljem teatas karistuse saanud Rumm, et lahkub tol ajal välisministriametit pidanud Sven Mikseri nõuniku kohalt.

Määruse allkirjastanud abiprokuröri Alan Rüütli sõnul kasutatabki prokuratuur sellist lahendust inimeste puhul, kellel puuduvad varasemad karistused. «Neile pakutakse võimalus üle Eesti pöörduda ravile ning läbida liikluskäitumise muutmisele suunatud sotsiaalprogramm. Kui inimene teeb valiku programmi kasuks, on prokuröril võimalus lõpetada menetlus oportuniteediga (otstarbekuse põhimõte - toim.),» selgitas abiprokurör.

Lõuna ringkonnaprokuratuuri vanemprokuröri Toomas Liiva sõnul on üle Eesti sarnaselt lõpetatud umbes 600 joobes juhtidega seotud menetlust.

«Need menetlused, mille oleme saanud ära lõpetada, oleme lõpetanud. Üldjuhul ei tohi neil isikutel olla kehtivaid karistusi,» selgitas Liiva. «Mõte ongi selles, et me lihtsalt ei karista, vaid pigem lõpetamegi menetluse ära, kuid sellega tekivad rikkujale teatud kohustused.»

Laias laastus kaasneb oportuniteediga kolm võimalikku kohustust. Esiteks peab roolist purjuspäi tabatud esmarikkuja osalema joobes juhtide rehabilitatsiooniprogrammis «Korralik juht», mida veab liikluspsühholoog Gunnar Meinhard. Reeglina kestab see neli nädalavahetust. Sama programmi läbis ka Rumm.

Teiseks saab prokuratuur rikkujat kohustama selliselt, et ta osaleks Tervise Arengu Instituudi programmis «Kainem ja tervem Eesti». See on mõeldud neile, kel on tõsisem alkoholiprobleem. Ravi pakuvad suuremad haiglad ja psühhiaatriakliinikud. «Enne kui meie neid sinna saatma hakkasime, jõudsid nad ka otsaga sinna. Siis aga tõid neid üldjuhul sinna naised või lapsed,» ütles Liiva.

Kolmas meede, mida saab joobes juhtide puhul oportuniteediga rakendada, on vereproovi kohustus. See tähendab, et rikkuja peab mingi aja vältel andma regulaarselt vereproove, mis tuvastab, kas ta on viimastel nädalatel hoidnud alkoholiga mõõdukat joont või kuritarvitanud.

Kas valitud suund töötab selliselt, et oportuniteedile läinud seaduserikkujad tõepoolest alkoholi kuritarvitamisest edaspidigi hoiduvad, on Liiva sõnul veel vara hinnata. «Aga ei saaks öelda, et paljud neist tahavad riigile kotti pähe tõmmata. Minu kogemus ütleb pigem, et paljud neist ütlevad hiljem «aitäh».»