Isapuhkus pikeneb 30 päevani, kuid muutusi võib tulla veel

Sotsiaalminister Tanel Kiik allkirjastas eile määruse, millega senine kümnepäevane isapuhkus pikeneb 30 päevale. Kuigi muudatus on nüüd kindel, hakkab uus isapuhkuse süsteem kehtima alles neile, kelle laps sünnib pärast järgmise aasta 1. juulit.

Kui laps on sündinud enne seda kuupäeva, kehtib isale endiselt vana, 10-päevase isapuhkuse süsteem. Üleminekuperioodil võib aga sellegipoolest tekkida olukord, kus isegi juhul, kui laps sünnib pärast 1. juulit, jääb isale kehtima vana süsteem.

«Kui laps sünnib küll 1.07.2020 või pärast seda, kuid isa on kasutanud kahe kuu jooksul enne lapse sündi oma õigust nn vana süsteemi 10-päevasele isapuhkusele, saab ta isapuhkust vana regulatsiooni järgi,» toonitas sotsiaalministeeriumi kommunikatsioonijuht Karin Volmer. See tähendab, et kui lapse sünd jääb 2020. aasta juuli algusse, ei ole isadel mõistlik enne lapse sündi oma isapuhkust välja võtta.

Paindlik ajavahemik

Muutub ka ajavahemik, mille vältel saab seda välja võtta. Kui vana süsteemi järgi tohtis 10-päevase puhkuse välja võtta kas kaks kuud enne või kaks kuud pärast lapse sündi, siis uue süsteemi järgi on see periood 30 päevast enne lapse sündi kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni.

Sotsiaalministeeriumi meediasuhete nõunik Riina Soobik selgitas, et kuuajast isapuhkust võib kasutada nii ühes osas kui ka osade kaupa. «Selle eesmärk on, et pered saavad täiendava perioodi juurde, mida oma äranägemise järgi kolme aasta jooksul kasutada,» lisas Soobik.

Isad saavad jääda isapuhkusele kas emaga samal ajal või ka eraldi.

Kuigi ministeerium nimetab isakuud isa täiendavaks vanemahüvitiseks, ei tähenda see, et emad nüüd selle võrra vähem saaksid kodus olla. Sotsiaalminister Tanel Kiik kinnitas eile, et isad saavad jääda isapuhkusele kas emaga samal ajal või ka eraldi. Näiteks pärast seda, kui koju jäänud ema puhul tema vanemahüvitise periood lõpeb, saab isa oma 30 päeva välja võtta.

Isakuu puhul on tegemist vaid ühe osaga sotsiaalministeeriumi eestvedamisel tehtud ja pikalt plaanitud vanemahüvitise reformist, mille eesmärk on olnud vanemahüvitise süsteemi paindlikumaks ja vanemate jaoks mugavamaks muutmine.

Eelnõu võeti riigikogus vastu juba 2017. aasta lõpus, aga nüüd hakkavad järgepidi vastu võetud seadusemuudatused jõustuma.

Praegu allkirjastas isakuu muudatuse sotsiaalminister, aga peagi liigub kogu vanemahüvitisega seonduv rahvastikuminister Riina Solmani haldusalasse.

Reform vaadatakse üle

Solman on rääkinud oma ametisse astumise algusest saati, et tema eesmärk on sündimuse suurendamine. Juunis loodigi selleks rahvastikuministri alluvusse rahvastiku- ja perepoliitika osakond, mille juhiks sai oma varasemas ajakirjanikutöös isakuud ja sotsiaalministeeriumi vanemahüvitise muudatuse plaane tugevalt kritiseerinud Lea Danilson-Järg.

«Vanemahüvitise reform on läinud praeguseks hetkeks juba sotsiaalministeeriumi eestvedamisel nii kaugele, et need muudatused on juba ammu vastu võetud. Need praegused rakendusaktid on üsna tehnilist laadi ja otsustasime need praegu alla kirjutada. Selle taha reformi jõustumine ei jää,» kinnitas Danilson-Järg eile.

Lea Danilson-Järg: paljudel juhtudel ei ole isa lapsehoolduspuhkusele jäämine õigustatud.

Sellegipoolest andis ta mõista, et praegu rakenduvad reformid on neil kavas uuesti üle vaadata, kuna isakuu jätab lapsed, kellel isa pole, ebavõrdsesse seisu. «Siin ei ole ainult üksikvanemates küsimus. Mõnel võib-olla abikaasa töötab eemal, tema töögraafik on selline, et ta ei saa nii pikalt eemal olla. Tuleb arvestada ka seda, et paljudel juhtudel ei ole isa lapsehoolduspuhkusele jäämine õigustatud. Meil on väga suur probleem koduvägivallaga ja ka neid naisi tuleb kaitsta, et neil oleks võimalik ise otsustada, kas see konkreetne isa sobib väikelapsega koju jääma või mitte. Väga palju erinevaid olukordi on,» selgitas Danilson-Järg.