Prokuratuur muutis Tartu endisele abilinnapeale esitatud süüdistust

Süüdistuse järgi osales Tartu endine abilinnapea Valvo Semilarski aastatel 2015-2017 kokku enam kui kolmekümnel korral linnavalitsuse istungitel otsuste vastuvõtmises või nendele eelnenud toimingute tegemises, millest oleks end isiklike huvide tõttu pidanud taandama. Toimingud ja otsused, millest Semilarski end ei taandanud, olid muu hulgas seotud Tartu linnas tegutsenud äriühingutega, mille omanike või juhtidega ta töövälisel ajal isiklikul tasandil aktiivselt suhtles.

Lõuna ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokuröri Margus Grossi sõnul oli Semilarski äriühingutega seotud läbi sõprussuhete nende juhtide ja omanikega ning läbi majanduslike suhete, kus üks osaline oli Valvo Semilarski või temaga seotud äriühing. «Erinevate toimingupiirangu rikkumiste ulatus oli süüdistuses suur ja ühel juhul ka eriti suur ehk enam kui 400 000 eurot. Kõigil nendel juhtudel, kus Valvo Semilarski selliste otsuste vastuvõtmises osales, oleks ta end isiklike huvide tõttu taandama pidanud, kuid enam kui kolmekümnel korral seda ei teinud,» ütles prokurör.

Tänavu juulis kuulati prokuratuuris täiendavalt üle altkäemaksu andmises kahtlustatav. «Varem kohtueelse uurimise ajal kahtlustatav uurijatele ütlusi ei andnud. Nüüd kuulasime kahtlustatava uuesti üle ja ta avas endaga seotud äriühingute ning Valvo Semilarski vahelisi seoseid. Nende uute asjaolude valguses ei olnud võimalik Valvo Semilarskile süüdistust altkäemaksu võtmises esitada. Kriminaalmenetluses oli piisavalt tõendeid Valvo Semilarskile altkäemaksu kahtlustuse esitamiseks, kuid süüdistuse esitamiseks sellest ei piisanud,» ütles Gross.

Semilarskile oli esitatud kahtlustus nii toimingupiirangu rikkumises kui ka altkäemaksu võtmises, mis mõlemad on teise astme kuriteod. Prokuratuur lõpetas menetluse altkäemaksu võtmise kahtlustuse osas, muus osas on kriminaalasi kohtusse saadetud.

Valvo Semilarski kaitsja vandeadvokaat Oliver Nääsi sõnul on kõige olulisem nn Semilarski juhtumis see, et kaheaastase uurimise käigus lõpuks kokku vajunud altkäemaksu kahtlustus oli kogu kriminaaluurimise alguspunkt ja kese. «Just altkäemaksu võtmise kahtluse ettekäändel käivitasid uurimisorganid massiivse jälitustegevuse, mille käigus koguti 15 000 ühikut abilinnapea telefonikõnesid ja sõnumeid. Nüüd, kui algsed kahtlused on osutunud põhjendamatuks, siis paneb see veelgi enam kahtlema kogu jälitustegevuse seaduslikkuses,» lisas Nääs.

Lõuna ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokuröri Margus Grossi allkirjaga määrus teatab, et kriminaalmenetlus lõpetatakse nii Aivo Pärna suhtes, keda varem kahtlustas prokuratuur altkäemaksu andmises, kui ka Valvo Semilarski suhtes, keda prokuratuur kahtlustas siiani altkäemaksu võtmises, teatas Semilarskit esindav advokaadibüroo Lextal hommikul.

Semilraski ise teatas, et ühest küljest on uudis kergendav, kuna ta on uurimise algusest peale teadnud, et ta ei ole süüdi. «Olen seda korduvalt nii uurijatele, prokurörile kui ka avalikkusele kinnitanud ning lõpuks on sõnum kohale jõudnud. Mul on kahju, et Tartu bussihankele pandi kaitsepolitsei ja prokuratuuri poolt selline negatiivne pitser külge ning põhjustati sellega ebameeldivusi lisaks minule ka teistele headele Tartu linnavalitsuse ametnikele,» märkis Semilarski. 

«Küll aga tekitab trotsi see, kuidas selline uudis prokuratuuri poolt teatavaks tehti või täpsemalt tegemata jäeti. Meenutagem, et kui mind kinni peeti, korraldasid Kaitsepolitsei ja prokuratuur koheselt pressikonverentsi ning teatasid kogu Eesti vabariigile, et «Tartu kui ühe mõjukama omavalitsuse juhid on olnud äraostetavad». Need avalikkuses õhku vistatud kahtlused äraostetavusest käisid minuga kaasas pea kaks aastat. Nüüd, kui on selgunud, et need väited ja kahtlused osutusid valeks, ei taha prokuratuur sellest aga sõnagi rääkida. Määrus tehti juba rohkem kui kaks nädalat tagasi ning saadeti siis ümbrikus lihtkirjana minu kodusesse postkasti vaikselt nagu jõulukaart,» selgitas Semilarski.

«Arvestades prokurör Grossi varasemaid avalikke väljaütlemisi minu aadressil tunnen ma, et mulle on tehtud liiga ning tekitatud põhjendamatult mainekahju. Kahjuks ei jää mul selles olukorras muud üle, kui pöörduda kahju hüvitamise nõudega halduskohtusse. Seda ma ka esimesel võimalusel teen,» lubas ta.

Prokuratuur esitas Semilarskile kahtlustused alkäemaksu võtmises ja toimingupiirangu rikkumises 2017. aasta oktoobris, kui ta koos teise abilinnapea, Artjom Suvoroviga kinni peeti. Toona väitsid prokuratuur ja kaitsepolitsei, et abilinnapeade vastu on kaalukad tõendid. Tänaseks on Suvorov juba esimeses kohtuastmes õigeks mõistetud. Semilarskile ei ole prokuratuur ligi kahe aasta jooksul aga süüdistust jõudnud esitada.