/nginx/o/2008/09/14/74312t1h6a32.jpg)
/nginx/o/2008/04/02/30103t1hc891.jpg)
Tänases rahvusringhäälingu saates «Vabariigi kodanikud» arutlesid saatekülalised selle üle, kuidas aprillirahutuste kohtuprotsess ühiskonda mõjutab.
Järvi: idapiirilt oodati märtrit, mida ei tulnudki
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Poliitik Raivo Järvi lõpetas saate parafraseerides Marcus Aureliust « meie kõige suurem kättemaks oma vaenlastele on mitte muutuda nende sarnaseks» ning rääkis eelnevalt, et idapiirilt oodati ilmselgelt märtrit, mida aga ei tulnudki.
Ajakirjanik Natalja Kitam tsiteeris omakorda Raivo Vetikut «Otsus aitaks integratsiooni, aga otsus, mis teeb murelikuks 70 protsenti eestlastest ei vii integratsioonini». Kitam tõstatas veel küsimuse, et kui selle paragrahvi järgi mehed süüdi ei ole, kas siis on vaja muuta paragrahvi või otsida keegi teine, kes on süüdi.
Sellele küsimusele vastas tuliselt Raivo Järvi, öeldes, et me ei tohi minna Nõukogude Liidu teed ning muuta paragrahve vastavalt vajadusele.
Integratsiooni juurde tagasi tulles ütles keelemees Ilmar Tomusk, et probleem on üldharidussüsteemis, mille reformist ja eestikeelseks muutmisest on räägitud juba 1993. aastast alates. « Tundub, et selles osas meil on olnud 90ndate keskel palju probleeme ja tegemata jätmisi, mis praegu on tekitanud olukorra, et puudub keeleoskus ja meelsus,» ütles Tomusk.
Tomuskit teeb murelikuks pigem see, et pronkskuju juurde toodi klassidega lapsi, kui see, et neli marginaalset provokaatoriks tembeldatud tegelast kohtus võidu said.