Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2013/06/13/1827736t1hca5d.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/08/04/12436309t1he9d7.jpg)
«Pole ju olulist vahet, kas rong küüditatud eestlastega sõitis välja Eestist, Abhaasiast või Pihkva oblastist,» ütleb Rihet Aver, kes soovib, et Maarjamäe kommunismiohvrite memoriaali seinale kantaks ka tema Abhaasias elanud vanaisa Romani nimi. «Erinevus on ainult arvudes. Kõik need inimesed väärivad mäletamist ja kohta memoriaalil.»
«Erinevus on ainult arvudes. Kõik need inimesed väärivad mäletamist ja kohta memoriaalil.»
Siiski selgub, et vahe on. Kui tausta lõpuni kontrollida ei saa – ja väljastpoolt Eestit stalinistliku terrori ohvriteks langenutega nii enamasti on –, siis mälestusseinale niisama lihtsalt ei pääse.
«Tema nimi võiks ju ka ikkagi memoriaalil olla,» leiab Abhaasias elanud mehe nimekaimust teine lapselaps Roman Aver. «Kuna dokumendid väidavad, et ta oli Eesti kodanik, võiks ta koos teiste represseeritutega seal olla.»