/nginx/o/2013/07/24/1917094t1h0116.jpg)
Kitsarööpmelisel raudteel saab sõita mitmes Eesti paigas, kuid vaid Pärnumaal Lavassaares veab rongi Eesti ainus praegu töötav auruvedur.
Fotod ja video: Eesti ainus töötav auruvedur teeb Lavassaares lõbusõitu (4)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Veduri katelt ei aeta kuumaks iga päev, aga kui seda tehakse, siis juba üsna mitmeks sõiduks. Sest kui katel lihtsalt üheks sõiduks üles kütta, mõjuks see vedurile halvasti. Sel nädalavahetusel toimunud aurupäevadel said huvilised auruveduriga rongi sõitu nautida mõlemal päeval.
«Veduri sõiduks ettevalmistamiseks kulub keskmiselt kaheksa tundi. Täna hommikul oli vesi veel eilsest soe, selle võrra läks kiiremini,» rääkis Lavassaare muuseumraudtee juht Mehis Helme pühapäeval. Ta selgitas, et kui katel kiiresti üles soojendada, siis hakkavad veduri torud lekkima. «Sellepärast me ei teegi kunagi ainult ühte sõitu. Inimesed paluvad küll, et tehke meile üks sõit auruveduriga. Aga nii ei saa, see oleks veduri surm,» ütles Helme.
Sellepärast teebki muuseum aurupäevi, kus rongisõidud algavad iga tunni tagant. Järgmine võimalus auruveduriga rongil sõita avaneb septembris. Täpsemalt on rongisõitude kuupäevad kirjas muuseumraudtee veebilehel ürituste kalendris.Auruvedur on ehitatud 1950. aastal Škoda tehases, Eestisse jõudis see aga hoopis Venemaalt. Kui auruvedurit tööle ei panda, siis veab kitsarööpmelist rongi diiselvedur, mis on samuti paras uunikum. Rongisõit on paari kilomeetri pikkune. Muuseumi asukohast Müramaalt sõidetakse Lavassaarde. Seal on peatus, kus võib rongilt maha tulla ja pilti teha. Sel ajal manööverdab vedurijuht veduri möödasõiduteed mööda rongi teise otsa juurde ning rong alustab tagasiteed, veduril tagumine ots ees.
Kas auruveduri käsitsemine on kerge? Helme sõnul on tegu väga keerulise asjaga. Rariteetsete vedurite tagavaraosadega on raske. Samuti tuleb välismaalt taga otsida veduri töötamiseks vajalikke spetsiaalseid õlisid. Üldse olevat raudteelase amet vanasti väga raske ja keeruline olnud. Eriti just vedurite peal. Praegugi juhivad muuseumraudteel vedureid vaid vastava atesteerimise läbinud õppinud mehed.
Eesti esimene kitsarööpmeline raudtee avati Helme sõnul 1896. aastal ning viimane avalik juurdeveoraudtee suleti 1975. aastal. Viimane toimiv tööstusraudtee oligi Lavassaares, kus veel üsna hiljuti veeti sellega rabast turvast välja.
Suur osa Lavassaares nähaolevast ongi pärit just turbaveo aegadest. Osa veeremist on pärit ka teistel Eesti kitsarööpmelistelt raudteedelt, mis on Lavassaarde kokku toodud. Ajaloolises depoos seisab ka vana diiselvedur, millega sõidutatakse külalisi nendel nädalavahetustel, kui auruvedurit tööle ei panda. Ehtsat auruvedurit võibki sõitmas näha ainult Lavassaares. Eestis saab kitsarööpmelise rongiga sõita veel Naissaarel ja Avinurmes, aga seal on diiselvedurid.
Lavassaare vana depoo on arhitektuurimälestisena muinsuskaitse all, kuid selle katus ähvardab varsti sisse kukkuda. «Raha ei taha kuskilt tulla. Kaks korda oleme taotlenud raha muinsuskaitseametilt, kaks korda PRIAst ja Leader programmist. Igalt poolt on ära öeldud, et lihtsalt raha ei ole. Mitte et projekt ei vastaks nõuetele või oleks kehvasti tehtud, aga lihtsalt ei ole raha,» rääkis Helme.
Eesti Turbatööstus andis omal ajal asjad üle muuseumraudteele üle. «Nemad ei toeta enam midagi. Nüüd ostame neilt seda raudteed välja. Järelmaksuga, nii kuidas jõuame,» lausus Helme.
Muuseumraudtee toimib peamiselt tema entusiasmi ja vabatahtlike abiliste töö najal, kuid raskustest hoolimata pole Helmel loobumise mõtet pähe tulnud. «Kuidagi peame ikka vastu. Pärnu linn toetab meid, annab tegevustoetust ja veel natuke lisa. Kultuuriministeeriumist tuli ka sel aastal kümme tuhat eurot, aga et seda saada, pidi kaks aastat tagasi olema projektitaotlus kirjutatud,» ütles ta.
Muuseumraudtee põhihäda on kõrvaline asukoht. Ta asub Pärnumaal, Pärnust 17 kilomeetrit loode poole, täpsemad juhised leiab muuseumi veebilehelt. 1. maist kuni 31. oktoobrini pääseb muuseumi ka bussiga. Kes aga on sinna tee leidnud, see tavaliselt ei kahetse.
Juuni algusest augusti lõpuni on muuseum avatud iga päev lahti. Septembris on see lahti nädalavahetustel ning oktoobris ja mais ainult ettetellimisega gruppidele. Mais on alati ka kaks suurt üritust: muuseumiöö ja Lavassaare vanavaralaat. Ning detsembris veab auruvedur jõulurongi.
Vaata lähemalt: