:format(webp)/nginx/o/2018/06/20/7911541t1hac3b.jpg)
/nginx/o/2019/08/02/12427819t1h79a9.jpg)
Eesti võib suvel paista kui festivalide maa, aga tegelikult võib suurte muusikaürituste korraldamisel palju asju vastu taevast lennata. Ja aegade jooksul ongi lennanud.
Tellijale
Äge festival - kellele raske töö, kellele nauding
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Festivalihunt langeb pärast elamusterohket nädalavahetust väsinuna ja räsituna, ent ometi rõõmsana kodus voodisse. Tema kurnatud kehas elav vallatu hing mäletab järjekordse festivali maagilist õhustikku, rahva ühtekuuluvust ja vabadusetunnet...
«Mulle meeldib mõelda Eestimaast kui festivalide maast,» ütleb eile alanud Intsikurmu festivali peakorraldaja Mihkel Kübar.
Ja tundub, et nii see ongi! Eestimaa suved on igasuguseid muusikasündmusi täis. Kui lähed ühele, pead loobuma teisest. Endale meelepärase festivali leiab nii hiphopi, indie, klassika kui ka metal’i austaja. Lühidalt öeldes – muusikat jagub igale maitsele.
Milline vaatepilt avaneb aga siis, kui piiluda kuu või nädal varem festivali telgitagustesse? Vastu vaatavad sagimine, rabamine ja lahtised otsad. Korraldusmeeskond valab higi ja pisaraid, et kõik saaks mätsitud ühtseks tervikuks.