/nginx/o/2013/07/24/1917094t1h0116.jpg)
Laupäeva hommikul toimus Ida-Virumaal Sinimäe alevikus Grenaderimäel 1944. aasta kaitselahingutele pühendatud mälestusüritus.
Fotod: Sinimägedes mälestati 1944. aasta kaitselahingute kangelasi (12)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Peeti mälestusteenistus ning asetati pärjad mälestuskivide juurde. Riigikogu liikmetest panid pärjad Tarmo Kruusimäe (Isamaa) ning Anti Poolamets ja Ruuben Kaalep (EKRE).
Sinimägede lahingud, millest tänavu möödub 75 aastat, olid ohvriterohkeimad Eesti pinnal peetud heitlused. «Lahingud kestsid 26. juulist kuni 10. augustini 1944 ja kulmineerusid Nõukogude peamise rünnakukiilu tagasilöömisega 29. juulil. Relva-SS-i ja Wehrmachti üksused lõid otsustavalt tagasi kõik Punaarmee rünnakud Sinimägede vallutamiseks. Lahing sai alguse Armeegrupp Narva taandumisest Narva jõel asunud Panther-liinilt 25. juulil 1944 Tannenbergi liinile, mille kaitsepositsioonide osad olid Sinimägedes, ja kestis 10. augustini 1944,» kirjutab Vikipeedia.
«Sinimägesid Punaarmee vallutada ei suutnud, nagu ei suutnud ta läbi murda ka mujal Tannenbergi liinist (mille kaitse osa Sinimäed olid). Sinimägede lahing oli kõige verisem lahing, mida Eesti pinnal kunagi peetud. Lahingu tulemusena peatati Nõukogude pealetung kogu Eesti vallutamiseks. See võimaldas umbes 100 000 eestlasel põgeneda Läände ning aitas kindlustada Soome lõunarinnet, mistõttu Soome sai sõjast iseseisvana väljuda. Sinimägede lahingut on kutsutud Euroopa rahvaste lahinguks bolševismi vastu ja Eestimaa Verduniks,» seisab Vikipeedias.