Maanteeamet tahab ise maaliinide bussivedu korraldada

Esimene samm ses suunas tehti paar aastat tagasi, kui maanteeameti tegevusaladesse lisati ühistranspordi korraldamine. Sel eesmärgil loodi maanteeametis ka ühistranspordi osakond, mis peaks tegelema kõigi ühistranspordiliikidega – nii busside, rongide, praamide kui ka regionaal­sete lennuliinidega.

Nüüd on plaanis ühistranspordiseaduse muudatustega anda maanteeametile maakonna bussiliikluse korraldaja ülesanded. Ehk maanteeamet peaks maavalitsustelt üle võtma nii riigihangete korraldamise kui lepingute sõlmimise bussifirmadega.

Terav kriitika

Vastavat seadusemuudatust plaanitakse arutama hakata kohe uue aasta alguses, ütles majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts.

Korra on selline seadusemuudatus – umbes aasta tagasi – juba kooskõlastusringil käinud. Siis sai see maavalitsustelt päris terava vastureaktsiooni. Eitaval seisukohal oli toona ka regionaalminister Siim Kiisler.
Maa- ja vallavanemad kardavad, et ühistranspordiliikluses ei arvestata enam piisavalt kohalike inimeste vajadustega.

Võru maavanem Andres Kõiv on plaani suhtes väga kriitiline. «Igasuguse kompetentsi maakonnast väljaviimine suurematesse keskustesse nõrgestab maakonda ja pärsib siinset arengut,» ütleb ta. Kõivu sõnul oleks see seadusemuudatus väga halb uudis.

Kõiv pakub, et bussiliikluse lepingute sõlmimisel võiks pigem maakondadega koostööd teha.

Võru maavanema sõnul on vastavalt võimalustele alati proovitud asju sättida üle maakonna piiride ja spetsialistide tasandil käib koostöö pidevalt.

Kõiv märgib, et tal ei ole palju infot ja veenvat selgust, miks seda ümberkorraldust võiks vaja olla. Tema sõnul on olnud vaid paar põgusat arutelu, pigem uurimise tasandil.

Ka Põlvamaa Mooste vallavanema Ülo Needo arvates ei oleks kuigi hea mõte viia piirkondliku bussiliikluse korraldamine maakondadest ära suurde regiooni. «Karta on, et kui kohalikud liinid pannakse ainult raha järgi paika, ei pruugi tulemus kõige parem saada,» muretseb ta.

Needo kiidab praegust väga paindlikku suhtlemist Põlva maavalitsusega. Tekkinud on isegi nii paindlik mõte, et mõnes külas võiks buss käia tellimisel – näiteks kord paari nädala jooksul tellivad külaelanikud bussi, et saada maakonnakeskuses ära käia.

Minister Juhan Parts aga kinnitab, et maakondliku bussiliikluse puhul on eesmärk ikka inimeste liikumisvõimalusi paremini korraldada. Parts märgib, et temale kurdetakse just seda, et iga maakond vaatab asju eelkõige oma piirides ja selline olukord tervikuna pole kõige ökonoomsem.

Samas rõhutab Parts, et tsentraliseerimine oleks kindlasti vale sõnum, ministeeriumil ei ole mingit huvi hakata ise otsustama, mis kell ja kuhu peab kohalik buss sõitma.

Partsi sõnul ei ole kindlat plaani koondada asi edaspidi just nimelt nelja regionaalsesse keskusesse. Tema sõnul uus seadus seda veel ära ei otsustaks, muudatus annaks valitsusele võimaluse moodustada bussiliikluse korraldamiseks lihtsalt suuremaid piirkondi kui üks maakond.

Sama raha eest paremini?

Majandusministeeriumi teede ja raudteede osakonna juhi Ain Tatteri sõnul on praeguse süsteemi puuduseks see, et iga maavalitsus mõtleb ja korraldab ühistransporti eelkõige oma territooriumi piires ja sellest tulenevalt on ühendus naabermaakondadega ebaefektiivne. Seega ei kasutata riigi toetust just kõige otstarbekamalt.

«Rõhutan, et eesmärk pole liiniteenust vähendada, vaid vahendeid konsolideerides (sh omavalitsuste toetused, võimalusel koolibussiliinid jms) saada sõitjate vajadustele paremini vastavad lahendused ehk sama raha eest rohkem ja paremaid teenuseid,» ütleb Tatter.

Värskelt avaldatud tööjõu mobiilsuse uuringu järgi käib teises maakonnas tööl 17 protsenti Eesti töötajatest ehk iga kuues tööinimene. Uuringu esitlusel tõi korraldaja, Tartu Ülikooli rakendusuuringute keskuse RAKE juhataja kohusetäitja Kerly Espenberg välja, et eelkõige ongi praegu piduriks ühistranspordivõrgu probleemid – see võiks tööl käivate inimeste vajadustega paremini kattuda.