Endine Kanepi poliitik töökiusus süüdistatud direktori ametisse valimisest: «Oleksin pidanud uurima, miks ta eelmises koolis direktori kohalt lahti sai» (14)

Kanepi gümnaasiumi direktori valimisel osalenud Vahur Tohver (78) nimetab seda elu halvimaks otsuseks.

«Kogu selles kremplis – selles loos, mis esile kerkis – olen kaudselt mina süüdi. Olin viimase direktori Ilvi Suislepa valimise ajal Kanepi vallavolikogu esimees ja ka valimiskomisjoni esimees,» räägib Tohver.

Ta töötas Kanepi gümnaasiumis 45 aastat, sellest 40 aastat õppealajuhatajana, hiljem direktorina.

Tohver lausub, et otsus langes Suislepa kasuks, sest ta oli Kanepist pärit ja kooli endine õpilane.

Kolmapäeval kirjutas Postimees, et Suislepa ametiajal on koolist lahkunud pool õpetajaskonnast. Õpetajad, kelle klassis õpivad direktori sugulased, satuvad psühholoogilise surve alla, sest tema sugulased peavad saama häid hindeid.

«Mu kodutöö jäi poolikuks. Oleksin pidanud uurima, miks ta Sillaotsa kooli direktori kohalt lahti sai,» ütleb Tohver. Valikut tehes ei teadnud ta, et Ilvi Suislepp lahkus eelmisest töökohast, Sillaotsa kooli direktori kohalt segastel asjaoludel.

Sillaotsa kool asub Tartumaal Kastre vallas. Postimehel ei õnnestunud eile Kastre vallast kollektiivpuhkuse tõttu täpseid andmeid saada, kuid Suislepp töötas koolis 2000ndate algusest 2010. aasta 31. augustini. Nii nagu Kanepi gümnaasiumist, hakkasid ka sellest koolist Suislepa ajal töötajad järjest lahkuma.

Uus õpetaja nelja kuu tagant

Suislepa ametiaeg lõppes, kui vald otsustas liita Sillaotsa kooli Roiu lasteaiaga. Postimehe andmetel liideti asutused selleks, et direktorist vabaneda.

Kastre vallavanem Priit Lomp jääb üldsõnaliseks, kuid tunnistab, et koostöö kooli ja lasteaia vahel ei sujunud. «Selleks et olukord lahendada ja suhteid parandada, liideti kool ja lasteaed. Liitumise tõttu mõlemad juhid koondati. Tehti uue juhi konkurss, millel kumbki endine juht ei osalenud,» ütleb Lomp.

Ilvi Suislepp Postimehe küsimustele ei vastanud.

Pärast kolmapäevase loo ilmumist kirjutas toimetusele neli Sillaotsa kooli endist õpetajat.

Ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Anneli Eelsoo räägib, et pidas Sillaotsa koolis vastu aasta. «Direktor üritas kõike kontrollida. Näiteks pidin andma aru, miks mõnel õpilasel tuli veerandihinne puudulik. Süüdi olin ikkagi mina, mitte õpilane,» ütleb Eelsoo. «Keelab, käseb, poob ja laseb,» kirjeldab ta Suislepa juhtimisstiili.

Endine õpetaja ütleb, et koolis vahetusid õpetajad väga tihti. Iga nelja kuu tagant võis Postimehest lugeda, et kool vajab uusi õpetajaid. Ta meenutab üht aastat, kui septembris tööle tulnud õpetajatest oli juba detsembriks kolm lahkunud.

«Probleem oli ka selles, et kohalikud ei soovinud oma lapsi Sillaotsa kooli panna ja valisid mõne Tartu kooli,» lisab Eelsoo. Seda, et Roiu lasteaias käinud enamasti Sillaotsa kooli ei astunud, rääkis mitu allikat.

Inglise keele õpetaja Imbi Kuusksalu ütleb, et Kanepi gümnaasiumi õpetaja Kaidi Valli-Mägi kannatused tunduvad talle kui ta enda omad. «Tunnen talle südamest kaasa,» lausub ta.

Ta meenutab oma kokkupuuteid Suislepaga: «Töötasin oma kabinetis. Ta kõndis mitmel päeval sisse ning hakkas mind lihtsalt hävitama. Ta luges ette, mida kõike valesti teen. See oli šokeeriv. Inimene, keda ma isegi ei tunne, ja meil tuli selline konflikt!»

Ta lausus, et teadis kohe, et ei pea koolis kaua vastu. Aasta pärast läks ta Tartusse tööle.

Kolmas Postimehele kirjutanu, kes soovib anonüümseks jääda, töötas koolis 11 aastat keeleõpetajana. Ta ütleb, et selle aja jooksul lahkus suur osa tema toredamatest ja ärksama vaimuga kolleegidest. Juhtkond ise põhjendas kaadri voolavust sellega, et Sillaotsa asub Tartule niivõrd lähedal.

«Meie koosolekud lõppesid sageli nutuga. Ilvi strateegia oli koguda enda ümber väike ringkond sõpradest, kes temast mingil moel sõltusid ja igale teole takka kiitsid. Iseseisva mõtlemisega ja julgemad indiviidid sattusid kiusamise alla,» kirjeldab ta kooli siseelu.

«Selline pidev vaimne vägivald ja manipuleerimine jätab oma jälje,» ütleb ta. Keeleõpetaja oleks töölt lahkunud, kuid seda takistas keeruline olukord üksikvanemana.

Neljas Postimehele kirjutanu töötas koolis 15 aastat. Ka tema palub anonüümsust. «Meil valitses koolis samasugune õhkkond, nagu kirjeldavad Kanepi kooli õpetajad,» ütleb ta.

«Sillaotsas hoidsid õpetajad madalat profiili ja elasid hirmuvalitsuse all. Direktor otsis tikutulega iga libastumist. Isegi kui tegemist oli ilmselge pisiasjaga, oli tagajärjeks noomitus või käskkiri,» meenutab õpetaja.

Nii sai õpetaja kirjaliku noomituse, kuna keeldus täitmast direktori nõutud lisa-tööülesandeid. «See ei olnud kooskõlas minu töölepinguga. Ma ei olnud nõus täitma täiendavaid tööülesandeid töölepingut muutmata. Seetõttu sain kirjaliku noomituse.»

Õpetaja kaebas selle töövaidluskomisjoni. «Kui Suislepp sai komisjonist kirjalikud materjalid kätte, tühistas ta noomituse.»

Seegi õpetaja oli sunnitud erimeelsuste tõttu direktoriga töökohta vahetama. «Lahkusin töölt, olgugi et mul oli oma õpilastega väga hea side ning mulle meeldis nendega töötada.»

Omavahel koolist ei räägita

Endine Kanepi vallavolikogu esimees Vahur Tohver ütleb, et kui praegu mõne Kanepi gümnaasiumi õpetajaga kokku saab, siis koolist ei räägita. «Töötajad ei julge koolist rääkida, sest kardavad oma töö ja leivaraha kaotada,» selgitab Tohver.

«Ilvi Suislepp, nagu mulle selgeks sai, ei tunnista ühtegi [oma] viga. On olemas tema seisukoht ja vale seisukoht. Peale selle on ta äärmiselt kättemaksuhimuline,» ütleb Tohver.

Ta toob näite. Kaks aastat tagasi tegid revisjonikomisjoni liikmed ringkäigu mööda valla asutusi. Vaadati, mida tuleks majadega teha. Mitu ettepanekut tehti koolile, näiteks vajasid vihmaveetorud vahetamist.

«Suislepp võttis kõiki neid ettepanekuid isikliku solvanguna,» lausub Tohver. Ta jätkab: «Elan kohe koolimaja õuel 12 korteriga õpetajate elamus. Päev pärast ettepanekute esitamist ilmus elamusse kiri, milles oli korraldus vabastada kohe kelder. Samuti märgiti puitpostidega maha piir õpetajate elamu ja kooli territooriumi (mis on valla territoorium) vahel.»

Mehe sõnul oli põhjus selles, et kuidagi oli vaja tagasi teha, ja tema elas selles majas.

«Kui see asi valda jõudis, vabandas ta ennast sellega, et tahtis näha, kust piir jookseb. See oli äärmiselt nõme, lasta majandusjuhatajal valmistada mitukümmend posti, otsad ära värvida ja maasse taguda,» räägib Tohver.

Põhjus, miks õpetajad murega valla või hoolekogu poole ei pöördu, on tema sõnul lihtne: «Keegi ei usu, et direktoriga midagi juhtub. Kaebajaga aga juhtub kohe kindlasti.»

Ta rõhutab, et on suur vahe, kas inimene lahkub oma soovil või «oma soovil».