Päevatoimetaja:
Marek Kuul
Saada vihje

Kiirlaenureklaamile piirangud kehtestanud Urve Palo: juba on emotsioon tagasi (1)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Urve Palo.
Urve Palo. Foto: Tairo Lutter

Endine majandusminister Urve Palo, kelle eestvedamisel mõned aastad tagasi kiirlaenuturul toimuvat ohjama hakati, näeb ohumärke majandusministeeriumi plaanis kiirlaenureklaami piiranguid lõdvendada.

«Ma ei ole eelnõuga põhjalikult kursis, aga kui ma vaatan neid tarbijakrediidi reklaame, siis ma näen, et juba ilma seadust muutmata on sinna emotsioon tagasi sisse tulnud. Kui rohkem vabadust antakse, siis tuleb seda enam,» arvas Palo.

Praegu tohivad kiirlaenureklaamid sisaldada üksnes seadusega ette nähtud kohustuslikku infot, näiteks intressimäära ja krediidi kulukuse määra, ning ettevõtte kontaktandmeid. Majandusministeeriumi uue eelnõu järgi tunnistataks piirang kehtetuks. Nii antakse kiirlaenupakkujale reklaami sisu kujundamisel vabamad käed. Samas peab reklaam endiselt jääma vastutustundlikuks ja ei tohi rõhuda emotsioonidele.

Palo arvates ei pruugi ka see reegel aidata ning piirangute lõdvendamine võib teha tarbijakaitseameti elu hoopis keerulisemaks. «Kui seadus näeb ette, et reklaamtekst peab olema vastutustundlik, jääb alati see vaidluskoht, tarbijakatiseamet versus ettevõte, et mis on vastutustundlik. Selle aja peale on reklaam oma töö juba ära teinud,» rääkis Palo.

Enne kiirlaenuturu korrastamist 2016. aastal sai põhimõtteliselt igaüks hakata laenuandjaks, määrata ulmelisi intresse ja reklaamida laenuvõtmist nii nagu tahtis. Toona kehtima hakanud ranged reklaamipiirangud olid Palo sõnul hädavajalikud. «Inimesi kutsuti üles laenu võtma näiteks sellepärast, et naabrimehel on midagi uhkemat. See ei olnud vastutustundlik,» ütles Palo. Ta rõhutas, et siis vajas ohjamist kogu kiirlaenuturg, reklaam oli vaid üks osa sellest.

Riigi karmikäelise sekkumise järel pidi iga kiirlaenu pakkuv ettevõte näiteks saama finantsinpektsioonilt tegevusloa, hakkama hindama laenaja krediidivõimekust ning lõpetama laenu võtmisele ahvatleva reklaami. Selle tulemusel on viimaste aastate jooksul sulgenud oma uksed sajad laenuandjad. Kui 2014. aastal oli üle 600 finantsteenuse osutaja, siis nüüd on neid Eestis kokku 71.

Ehkki reklaamipiirang puudutab kõiki tarbimislaene, tekitab võlanõustajatele muret eeskätt just see, et majandusministeeriumi tahetud muudatusega lõdvenevad reeglid ka kiirlaenupakkujatele.

Tagasi üles