Ehitajad ujutasid Uuskülas suvilarajooni üle

Ühe sealse majaomaniku Vera Mironova sõnul on tema ja naabrite krundid olnud vee all juba kaks kuud. Häda sai alguse siis, kui Nordecon rajas ühistu kõrvalt kulgeva Maardu tee äärde ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustikud.

«Me vaatasime kogu suve, kuidas nad töötavad ja küsisime korduvalt, kas tehakse korralik drenaaž, lubati teha. Aga isegi kraavid on mitmes kohas kinni aetud,» rääkis Mironova. Tema kümne aastaga rajatud iluaiale ähvardab liigvesi tõsise põntsu panna. Maja uksest pääseb kuiva jalaga sisse vaid seetõttu, et ukse ees on maapinnast mõnikümmend sentimeetrit kõrgem puitterrass. «Vundament on ka kogu aeg vees. Kui nüüd tuleb suur lumesadu ja pärast seda sula, siis ei taha mõeldagi mis juhtub,» ütles Mironova.

Nii tema kui naabrite kinnitusel pole sealkandis varem sellist probleemi olnud. Isegi eelmisel ja üle-eelmisel kevadel, kui rekordilised lumekogused ära sulasid, oli ühistu hoovides maapind kuiv. Mõnel naabril, kelle majad jäävad otse suure tee äärde, on täiesti võimatu ilma kõrge säärega kummikuteta majja pääseda.

«Siin on igasuguseid mehi käinud. Nad põhimõtteliselt tunnistavad, et vist on Maardu tee alt läbi minev drenaažitoru kinni aetud. Vallavalitsusest öeldakse ka, et see toru tuleb üles otsida ja korda teha, nad pidid iga päev sellega tegelema. Täna hommikulgi mingi traktor mürises siin pool tundi ja siis sõitis minema. Mis töötegemine see niimoodi,» rääkis Mironova reedel.

Jõelähtme vallavalitsuse kommunaalnõunik Indrek Mäeküngas ütles, et reedel jõuti probleemi lahendamisele tükk maad lähemale. Traktor töötaski sellepärast pool tundi, et selle ajaga leiti saladuslik toru üles.

«Suvel hakkas Nordecon sellesse piirkonda Loo Vee tellimusel rajama ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustikke. Pärast tööde lõppu selgus, et enam ei toimi seniajani töötanud vana drenaažisüsteem, mis juhtis kinnistutelt ära sade- ja pinnaseveed. Samal ajal töötas teisel pool teed, kuhu see vesi pidi ära jooksma ja kus oli ka mingi kogumiskaev, üks elektritööde firma, mis asendas õhuliine maakaablitega. Tööd käisid praktiliselt üheaegselt. Ja elektritööd käisid väga selle drenaaživete kaevu lähedal,» rääkis Mäeküngas.

Asja lahendamine oli tema sõnul keeruline seetõttu, et korraga oli töös mitu projekti ja nende projektide geoalused ei lähe kokku. Ühel on tee alt läbi minev vana toru peal, teisel ei ole. «Aga kuna toru on nüüd leitud, siis valla nõudmine on selline, et torustike rajaja ja elektrifirma peavad ühiselt taastama varasema olukorra, kus drenaažisüsteem töötas. Ja seda tuleb teha kiiresti. Firmad peavad omavahel kokku leppima, et kes taastab ja puhastab drenaažikaevu ja kes otsib teiselt poolt teed toruotsa üles ja teeb toru survepesuga puhtaks,» ütles Mäeküngas.