/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2019/07/09/12348347t1h8b66.jpg)
Peaminister Jüri Ratas ütles, et tema hinnangul on aastate eest Lihulas teisaldatud ausamba õige koht Lagedi muuseumis.
Ratas: Lihula monumendi õige koht on Lagedi muuseumis (32)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ratas sõnas valitsuse pressikonverentsil, et sõjas hukkunute mälestust ei tohi kasutada poliitilistel ja ideoloogilistel eesmärkidel.
Peaminister sõnas, et tema hinnangul on Lihulas teisaldatud ausamba õige koht Lagedil asuvas Eesti vabadusvõitluse muuseumis, kuhu monument pärast teisaldamist viidi.
Lääne Elu kirjutas nädalavahetusel, et konservatiivne rahvaerakond tahab Lihulas teisaldatud skandaalse ausamba taas püsti panna.
Mälestusmärk püstitati Tiit Madissoni eestvedamisel Lihula kalmistule 20. augustil 2004. Monumendil oli kujutatud Saksa mundris sõdurit ja sellel oli kiri «Eesti meestele, kes sõdisid 1940–1945 bolševismi vastu ja Eesti iseseisvuse taastamise nimel».
Juhan Partsi valitsus otsustas lasta monumendi teisaldada. 2. septembri õhtul 2004 puhkesid samba teisaldamise ajal rahutused. Politsei hinnangul kogunes Lihula kalmistule päästeametnike ja politseinike tegevuse vastu meelt avaldama ligi 400 inimest, kelle tegevust püüdis ohjeldada 44 politseinikku. Inimesed hakkasid politseisõidukeid kividega loopima, mistõttu sai seitse autot suuri kahjustusi.
2002. aastal asus mälestusmärk Pärnus, kuid võeti maha pärast seda, kui oli püsti seisnud üheksa päeva ning toonane peaminister Siim Kallas oli selle avamist nimetanud kahetsusväärseks.