Ministeerium: nimeseadus eirab samasooliste paaride huve (5)

Eelnõu ei ole arvesse võtnud samasooliste paaride ning nende peredes kasvavate laste huve, samuti ei ole arvestatud 2016. aasta 1. jaanuarist kehtiva kooseluseadusega ning kooselulepingu sõlminud paaridega, teatas sotsiaalministeerium BNS-ile.

Sotsiaalministeerium palub eelnõu läbivalt muuta, järgides kooseluseadusega antud võimalusi ka nimeseaduse muutmisel ja arvestades samasooliste paaride ja nende peredes kasvavate lastega. 

«Eelnõuga on jäetud seadusest välja mitmete erandite tegemise ja andmise võimalus tulenevalt peresuhetest ja hõimlusest. Kuivõrd selliseid muudatusi ei ole eelnõus põhjalikumalt analüüsitud,» nentis sotsiaalministeerium.

Sotsiaalministeerium on seisukohal, et igal inimesel peab olema õigus ise oma identiteedi, sealhulgas oma nime üle otsustada ning inimese soov nime muutmiseks on piisav põhjus, et nime muutmist lubada.

«Seetõttu peaks meie hinnangul seaduses kehtestama loetelu üksnes nendest juhtumitest, mille puhul riigil on mõjuv põhjus piirata nime muutmist. Riik ei peaks kehtestama loetelu juhtumitest, millal inimesel on õigus nime muuta ja see on lubatud. Leiame, et sotsiaalministeeriumi pakutud lähenemine oleks inimeste jaoks õigusselgem, tagades üheselt arusaadavuse keeldudest ja eranditest nimemuutmise õiguse puhul,» märkis sotsiaalministeerium.

Sotsiaalministeerium toob näitena välja, et Eestis on nimesid, mida kasutatakse naise ja mehe eesnimena, mille puhul sugu ei ole tuvastatav, näiteks Keit ja Kert, mis on aga Eesti kultuuriruumis ja ühiskonnas täielikult aktsepteeritud nii mehe kui ka naise nimena.

«Tuleb ka arvestada, et kõigi laste sugu ei ole sündimisel üheselt tuvastatav, mistõttu lubades üksnes selgelt soole viitavaid nimesid, ei arvestata nende inimestega, kes sellisesse soosüsteemi ei paigutu. Leiame seejuures, et riigi poolt ei tohiks tekitada lisakoormust nii riigi kui isikute jaoks, kus lisatakse kohustusi tõendite, põhjenduste ja avalduste esitamise näol ning samuti lisatakse riigile kohustus kogu esitatud dokumentatsiooni ja väiteid kaaluda. Selliste kohustuste panemine mõlemale poolele vajab põhjalikku kaalumist, peab olema põhjendatud ning teenima olulist avalikku huvi,» leiab sotsiaalministeerium.

Sotsiaalministeerium leiab, et ka surnult sündinud lapsele tuleb lubada isikunime andmist. «Mõistame, et sellel ei pruugi olla õiguslikult siduvat tähendust ning tegemist on mitteametliku protseduuriga, kuid see võib perekonna jaoks niivõrd traagilise perekonnasündmuse puhul olla väga oluliseks sooviks ja lohutuseks. Samuti, kuigi surnult sündinud lapse andmeid rahvastikuregistrisse ei kanta, registreeritakse surnult sündinud lapse sünd meditsiinilises sünniregistris, kuhu on võimalik märkida ka lapse nimi,» märkis sotsiaalministeerium.

«Lapsendamisega seotud sätete puhul toome esile, et lapsendatakse ka vanemaid lapsi, kes on aastaid elanud oma eesnimega ning see on osa nende identiteedist. Arusaadavalt võib nime muutmine olla põhjendatav sooviga lõimida laps paremini uude perre (näiteks venekeelse nimega lapse lapsendamisel eestikeelsesse perre või vastupidi), ent see ei tohiks olla tingitud vanema isiklikust soovist, sealhulgas eriti juhul, kui see läheb vastuollu lapse huvidega. Seega peab lapse nime muutmine lapsendamise korral olema piisavalt põhjendatud ja kaalutletud,» leidis sotsiaalministeerium.

Sotsiaalministeeriumi hinnangul tuleks nimeseaduse muudatuste puhul analüüsida ka soolise võrdõiguslikkuse perspektiivi ning tuua välja, kuidas võivad eelnõus ettenähtud muudatused mehi ja naisi erinevalt mõjutada ja kas eelnõu on kooskõlas soolise võrdõiguslikkuse edendamise põhimõttega.