Miks ei kaitse Eestit tankid? (11)

«Igaüks võib minna Google´sse ja leida siis kuskilt, et oh tank maksab kolm miljonit. Võibolla tõesti kasutatud tank mingis riigis maksab kolm miljonit. Aga elutsükli peale võib see olla 1/10 maksumusest,» rääkis raadio Kuku saates «Neeme Raud. Siin» kaitseministeeriumi kaitseinvesteeringute osakonna juhataja Kusti Salm. «Selleks, et osta tank, pead sa ostma sinna peale elektroonilised kaitsesüsteemid, laskemoona, seda tõenäoliselt 30 aastase elutsükli jooksul kaks korda moderniseerima, mis on võrreldav tanki hinnaga, ehitama polügoonid, mis on eriti Eesti tingimustes, kus keskmine polügoon on pooleldi soine pinnas, keeruline.»

Salmi arvates tõuseb küsimus tankide ostmisest Eestis aeg ajalt. Kuid olukorras, kus Eesti on vähemalt NATOs kõige väiksem riik, kes peab üleval kolme teenistusega kaitseväge: õhu-, maa- ja mereväge, on need arutelud üsna kiiresti lõppenud.

«Ülesanne on meil täpselt samasugune nagu näiteks Saksamaal või Prantsusmaal (vägesid ülal pidada ja end kaitsta). Aga see raha, see ressurss, mille raames meie peame selle ülesande täitma, ei ole mitte kümme korda, vaid sada korda, kohati tuhat korda väiksem,» ütles Salm. «Kui me räägime tanki hinnast, siis see number ütleb meile ühte asja. Aga tegelikult see number ütleb ka seda, mida me selle raha eest ei osta. Selle sama raha eest me siis ei osta uusi automaate kõikidele, ei osta uut tankitõrjet, ei osta suurtükke. See ei ole mingisugune teine raha, see on täpselt see sama raha. Avaliku raha diskussioonides see loobumisaspekt jääb teinekord kõrvale.»

Kusti Salmi intervjuud raadio Kuku saatele «Neeme Raud. Siin» saab kuulata siit.