:format(webp)/nginx/o/2017/12/27/7437007t1h948b.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/07/01/12317690t1hfd47.jpg)
Nii räägib Helen Bokmann, kes sõidab iga päev tööle ja koju Tallinna linna korraldatud sotsiaaltranspordiga. Seda juba viimased 15 aastat. Viimased poolteist aastat ei ole need sõidud tema sõnul turvalised olnud.
Tellijale
Hinnang pealinna sotsiaaltranspordile: «Ratastoolis inimesi veetakse nagu banaanikaste»
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Bokmann räägib Postimehele oma töökoha ees viimasest õnnetusest: «Juht tegi järske manöövreid ja mu ees olnud noormees kukkus mulle sülle.» Paar päeva hiljem helistab Bokmann ja räägib: «Töölt koju tulles kukkusin bussis selili, aga õnneks väga viga ei saanud.»
Õnnetuste põhjus: sageli on ratastooliga liikujad bussis turvavöö ja -rihmadega kinnitamata. Sotsiaaltranspordi bussides kas puuduvad kinnitusvahendid, juht ei kinnita reisijat või reisija ei luba ennast kinnitada. Sellisel juhul ei tohiks juht sõitu alustada. Seda tehakse siiski.