Päevatoimetaja:
Liisa Ehamaa

EKRE: Eesti jätkamine Euroopa Nõukogus tuleb panna riigikogus hääletusele (63)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
EKRE tõrvikurongkäik.
EKRE tõrvikurongkäik. Foto: Eero Vabamaegi/Postimees

Venemaa delegatsiooni volituste täielik taastamine Euroopa Nõukogus (EN) on otsus, millele Eesti ei peaks reageerima kõigest sümboolse näpuvibutamisega. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna volikogu teeb ettepaneku panna Eesti edasine osalemine EN-i töös hääletusele riigikogus, sest EN on rikkunud jämedalt iseendale kehtestatud reegleid ja standardeid, teatas EKRE pressiteate vahendusel.

Postimees avaldab EKRE avalduse muutmata kujul*

Venemaa hääleõigus EN-is taastati Euroopa juhtriikide jõulisel eestvedamisel hoolimata sellest, et Kreml on eiranud kõiki Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) resolutsioone Krimmi ja Ukraina suhtes ning rikub jätkuvalt nii rahvusvahelist õigust kui ka EN-i põhikirja.

EKRE volikogu peab vastuvõetamatuks, et Eesti parlamendi saadikud võtavad osa sellise organisatsiooni tööst, mis on loobunud õigusriigi printsiipide, rahvaste enesemääramise ja inimõiguste kaitsmisest. Sisuliselt saatis EN oma liikmesriikidele signaali, et sõjalise agressiooni korral ei ole mõtet loota isegi mitte moraalsele toele.

Leiame, et Eesti peaks peatama oma osaluse organisatsioonis, mis on kaotanud oma moraalse autoriteedi. Euroopa Nõukogus jätkamine või mittejätkamine ei peaks jääma üksnes Eesti valitsuse otsustada, vaid saama riigikogu saadikute mandaadi. EN-is jätkamise plaanivad parlamendis hääletusele panna ka Läti konservatiivid.

Lääne-Euroopale tuleb saata jõuline signaal: Eesti ei ole nõus riigiõigusliku nihilismiga.

Tagasi üles