Lauluväljakule saabus uus dirigendipult, millel on liikuv osa ja tänu sellele näevad dirigenti ka tagumised orkestrandid. Lisaks on uus pult suurem ning sinna mahuvad ära ka õnnitlejad ja autorid.
Fotod: uus dirigendipult saabus oma õigele kohale
Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse teabejuhi Sten Weidebaumi hinnangul on läbi ajaloo Eestis laulupidudel kasutuses olnud umbes kümme dirigendipulti ja neist viimane teenis laulupidusid ligi 60 aastat.
Uue puldi idee autori arhitekt Argo Peeveri sõnul on dirigendipult ühelt poolt lihtne tehniline platvorm, mille abil tõstetakse inimene üles, samas on sel ka sümboolne väärtus. Weidebaum jätkas, et dirigendipuldist on vähemalt viimased 60 aastat juhatatud Eesti saatust. «Tänu laulupeo liikumisele Eesti mõte inimestes säilis,» sõnas Weidebaum.
Vana dirigendipult teenis laulupidusid 1960. aastatest ning see jäi ajale jalgu, sest laulupidu ja nõudmised sellele on muutunud. Olulise muudatusena tõi Peever välja, et uuel puldil on liikuv osa. «Kui dirigeerida koori, peab dirigent olema kolme meetri kõrgusel, aga kui dirigeerida orkestrit, peab ta olema kõrgemal, et ka muusikud dirigenti näeksid,» selgitas ta. Tänu uue puldi liikuvale osale näevad dirigenti ka tagumised orkestrandid ning enam ei pea nad mängima esimeste järgi.
Veel rääkis Peever, et vana puldi konstruktsioon ei olnud kuigi kindel ning kui dirigent oli hingega asja juures, võis see kõikuma hakata. «Nüüd saavad dirigendid keskenduda dirigeerimisele ega pea enam mõtlema, kas nad ikka püsivad puldis.»
Uus pult on eelmisest suurem ning arhitekti sõnul mahuvad sinna nüüd ka õnnitlejad ja autorid.