Komisjon kutsus soolot teinud Martin Helme vaibale (31)

«See, et sinna panna peale reservatsioon ehk lihtsustatult öeldes veto, sellist volitust ei olnud. Kui minister nõukogus soovib selliseid asju lisada, siis ta sel hetkel peab nõu pidama peaministriga. Seda antud hetkel ei toimunud,» sõnas peaminister Jüri Ratas komisjoni liikmetega kohtumise järel. Ta kinnitas, et võttis juba reedel eriarvamuse tagasi. 

Ratase sõnul on ta rahandusminister Martin Helmega juhtunust rääkinud ning räägib sel teemal kindlasti ka veel. Ta toonitas, et kui Vabariigi Valitsuse liige käib nõukogudes, peab ta lähtuma mandaadist, mis talle antakse. «Ühelt poolt valitsuse poole pealt, aga veel olulisem on, mida ütleb Euroopa Liidu asjade komisjon,» sõnas peaminister. 

«Euroopa Liidu asjade komisjon on siiani lähtunud valitsuse kinnitatud seisukohast, et ESMi otsuseid tehakse nagu kehtivas leppes kirjas on – üldprintsiibina ühehäälselt. Aga erandjuhtudel, kui on ohus terve euroala stabiilsus ja otsus on aegkriitiline, hääletatakse kvalifitseeritud häälteenamuse põhimõttel,» ütles keskerakondlasest komisjoni esimees Anneli Ott. Ta lisas, et kriisiolukorra hinnang põhineb Euroopa Komisjoni ja Euroopa Keskpanga analüüsidele.

Sotsiaaldemokraadist komisjoni aseesimees Riina Sikkut märkis, et möödunud nädalal toimunud rahandusministrite kohtumisel ei olnud kõne all ühehäälsuse nõudest loobumine. Küsimuse all oli pangandusliidu kriisihaldusmehhanismi kaitsemeede, mis luuakse ja mille limiidid määratakse ühehäälselt. «Sealt tehakse häälteenamusega väljamakseid vaid kriisiolukorras, kus otsustamise kiirus on määrav. Need otsused saab teha vaid selles raamis, mis varem ühehäälselt paika pannakse,» ütles Sikkut.

«Peaminister ütleski väga selgelt, et Martin Helmel ei olnud valitsuse mandaati,» sõnas Sikkut, lisades, et peaministrit tunnustati kiire ja väga põhimõttelise reaktsiooni eest. Peaminister lubas Euroopa Liidu Ülemkogu istungil toetada ESMi reformi ja sealhulgas ka seda, et erakondkorras, kui euroala stabiilsus on ohus, siis on võimalik 85 protsendi häältega otsuseid vastu võtta. «Aga muidu nii see raam, milles otsuseid vastu võetakse, kui limiidid tuleb kokku leppida ühehäälselt,» lisas Sikkut. 

Usaldus loeb 

Sikkut toonitas, et ei soovi hakata ministri mandaati kitsendama, kuid oluline on usaldus. «Kui on läbirääkimiste olukord, peame saama usaldada rahandusministrit, et ta võib mingil määral ka hälbida, hiljem tuleb ja annab valitsuses ja Euroopa Liidu asjade komisjonis aru. Selgitab seda ja tagantjärgi on võimalik heaks kiita või kokku leppida mingites asjades. Aga antud juhul tuleb küsida, kas rahandusminister sai aru, milleks talle mandaat, miks ta sellest kinni ei pidanud?»

Küsimusele, kas minister peaks võtma poliitilise vastuse oma volituste ületamise eest, vastas Sikkut, et komisjon kuulab loodetavasti reedel rahandusministri ära ja olenevalt sellest vaadatakse, mis on hakkavad olema järgmised sammud. 

«Saime komisjonis äsja Rataselt kinnituse, et Helme rikkus valitsuse mandaati ja käitus vastupidi selle otsusele. Teiseks, et mitte öelda esimeseks, rikkus ta riigikogu mandaati,» kirjutas komisjoni liige, reformierakondlane Jürgen Ligi.

Rahandusminister Martin Helme on varem teemat kommenteerides märkinud, et kuigi valitsuse positsioon ei andnud talle voli Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) reformi blokeerida, ei ületanud ta Luksemburgis oma volitusi.

«Vastab tõele, et valitsuse positsioon ei andnud mulle voli ESMi reformi blokeerida. Seda ma ka ei teinud. Valitsus toetab ESMi reformi üldiselt. Küll aga on valitsus ja riigikogu Euroopa asjade komisjon (ELAK) juba mitmeid kordi varasemalt kinnitanud, et meie toetame otsustamisel ühehäälsuse põhimõtet. See volitus oli mul olemas ja selle põhimõtte kaitsel olin ma lõpuni,» selgitas ta.