Kaitsja: prokuratuur ignoreerib jõustunud kohtumäärust (1)

Kohtumääruse täitmise asemel väljastas prokuratuur hoopis uue jälituslubade avaldamisest keeldumise otsuse, mis tähendaks sama vaidluse otsast peale algamist.

Kriminaaluurimise all olev Tartu endine abilinnapea Valvo Semilarski ütles BNS-ile, et temas  tekitab nördimust, et institutsioon, kes süüdistab teda seaduserikkumises, suhtub ise kohtumääruste täitmisesse täieliku ükskõiksusega.

«Mulle on arusaamatu, kust õigusriigis selline õigus endale võetakse. Jõustunud kohtumäärus kohustab jälitusasutust ja prokuratuuri tutvustama mulle ja minu kaitsjatele jälitustoiminguga kogutud andmete kõiki tutvustamata jäetud osi, mis tagaks sisulise võimaluse enda õiguste kaitseks. Selle asemel mängib prokuratuur peitust, teeb uue kuupäevaga samasisulise otsuse ning ignoreerib ringkonnakohtu otsust,» ütles Semilarski.

Semilarski kaitsja vandeadvokaat Oliver Nääs ütles BNS-ile, et eelmisel aastal kinnitas riigi peaprokurör Lavly Perling ETV «Esimese stuudio» otse-eetris, et jälitustegevus on range kohtuliku kontrolli all ning kellelgi ei ole omavoli pärast vaja muretseda. 

«Semilarski jälituslubade ümber toimuv näitab aga seda, et hoolimata kohtuliku kontrolli toimimisest lubab prokuratuur endale sellest möödavaatamist, mis muudab kogu kontrolli sisuliselt asjatuks, sest viimane sõna jääb ikkagi neile. Jõustunud kohtumäärusi tuleb täita, mitte nendega vaidlema hakata. Kuna ringkonnakohus tutvus jälituslubadega täies mahus ja veendus vahetult, et seal ei sisaldu kaitsmist väärt teavet, siis pole kuigi mõistuspärane prokuratuuri katse salastada kaitsmist mitte väärt teavet oma salastamiskatset lihtsalt paremini põhjendades,» ütles Nääs.

Endise abilinnapea jälitamiseks kuulati 10 kuu jooksul pealt telefone, jälgiti reaalajas tema e-posti, salvestati vestlusi nende asukohas, siseneti varjatult mobiiltelefonidesse ja arvutitesse, siseneti varjatult töökohta ja autosse ning tehti varjatud jälgimist. Jälitamise käigus salvestati tõendite leidmiseks 15 000 ühikut kommunikatsiooni ehk kõnesid ja sõnumeid.

Eelmise aasta oktoobris taotlesid Semilarski kaitsjad tutvumist kõikide kohtumääruste ja prokuratuuri määrustega, mille alusel anti luba ja seejärel tehti vastavaid jälitustoiminguid.

Prokuratuur edastas seepeale kaitsjatele jälitustoiminguga kogutud andmete osalise tutvustamata jätmise loa, põhjendusega, et andmed sisaldavad teavet jälitusasutuste töömeetodite ja taktika või teiste isikute perekonna- või eraelu kohta.

Kaitsjad esitasid seepeale mullu 31. detsembril maakohtule prokuratuuri peale kaebuse, kuid maakohus jättis oma 18. veebruari otsusega õiguse prokuratuurile. Ootamatu pööre saabus vaidlusesse Tartu ringkonnakohtus, mis otsustas tänavu 20. mail, et maakohus, mis pidi kontrollima jälitustoimingu lubade salastamise sisulist põhjendatus, seda prokuratuuri kasuks langetatud otsuse kohaselt ei teinudki.

«Maakohus pidi kontrollima, kas jälitustoimingu loa ja selle aluseks oleva taotluse tekst sisaldab tutvustamata jäetud osas kriminaalmenetluse seadustiku vastavas paragrahvis nimetatud andmeid ja kas prokuratuur on nende andmete tutvustamata jätmist asjakohaselt põhjendanud. Maakohus on väitnud, et ta on seda kontrollinud, kuid nimetatud kontroll ei nähtu maakohtu määrusest,» seisab ringkonnakohtu otsuses.

Otsuses kirjutatakse, et ringkonnakohus tegi ise jälitustoimingute andmetele sisulise läbivaatuse ja leidis, et «prokuröri põhjendused, varjamaks jälitusdokumente, on olematud» ning et avaldamisest keeldumise «loas puuduvad absoluutselt igasugused põhjendused selle kohta, miks viidatud alusel jälitusdokumente Semilarskile ja tema kaitsjale üksnes osaliselt tutvustatud on.» 

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole prokurör vähimalgi määral kasutanud kaalutlusõigust, kas tõepoolest rikuks osaliselt varjatud isikute avalikustamine nende seadusega tagatud õigusi ja vabadusi.

Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi hinnangul väärivad varjamist vaid andmed selle kohta, kuidas tehniliselt ja reaalselt taolisi jälitustoiminguid läbi viiakse, mille alusel võib tõepoolest olla raskendatud tulevikus sarnaste jälitustoimingute läbiviimine. 

«Taolist informatsiooni kinni kaetud tekstiosad käesolevalt aga ei sisalda. Eeltoodut kokku võttes märgib ringkonnakohus, et kõnealuste jälitusdokumentide osaline kinni katmine prokuröri poolt ei ole kooskõlas seaduse mõtte ega eesmärgiga ning prokurör on teostanud kaalutlusõigust puudulikult,» lisatakse otsuses.

Ringkonnakohus toob ühe paradoksaalse näitena välja prokuröri poolt osaliselt varjatud dokumendi, kuna prokuröri hinnangul kajastatakse seal variisikut. Ringkonnakohus tutvus dokumendi originaaltekstiga ja jõudis järeldusele, et selles lõigus varjatud isik ei saa mitte kuidagi olla riigipoolne agent, kelle kaudu viidi läbi jälitustoiminguid. 

«Tegemist on üksnes isikuga, kes oli käesolevas kriminaalasjas kahtlustatava staatuses oleva isiku kontrolli all ja keda viimane kasutas enda nimel tehingute tegemisel. Muuhulgas on konkreetse "variisiku" nime teistes jälitusdokumentides avaldatud, mis muudab selle varjamise kõnealuses määruses sellevõrra arusaamatumaks,» lisas kohus.

Valvo Semilarski sõnul on prokuratuuri viimase aasta jooksul toime pandud jõumängud jahmatavad. «Vaadates seda massilist jälitamist võiks ju arvata, et tegemist oli prokuratuuri jaoks eriti tähtsa asjaga. Samas on uurimine lõpetatud juba rohkem kui pool aastat tagasi, pärast mida on asi lihtsalt seisnud prokuratuuris kuskile poole liikumata. Kahtlustataval tuleb aga tiksuda kusagil määramatuses ning enda kaitsmiseks ei anna prokuratuur välja isegi dokumente, mida jõustunud kohtumäärus kohustab neid tegema,» rääkis Semilarski.

Kaitsja Oliver Nääsi sõnul on prokuratuuri käitumismuster õigusriikluse aspektist masendav ja viib ajas ligi 50 aastat tagasi.  «Kahjuks tuleb aga tõdeda, et see ei ole minu praktikas esimene kord, kui õiguskaitseorganid seadusjõus kohtumäärusi ei täida. Meenutagem kasvõi Savisaare kõvaketta lugu, kus kapo ja riigiprokuratuur keeldusid kõvaketast Savisaarele tagastamast hoolimata jõustunud kohtumäärusest,» lisas ta.

«Prokuratuur peaks käituma õiguskaitseorganile kohaselt, täites kohtumäärust isegi siis, kui see neile ei meeldi ega ole nende huvides,» ütles Nääs.

Valvo Semilarskit kahtlustatakse Tartu abilinnapeana toimingupiirangu rikkumises ja altkäemaksu võtmises. 2017. aasta oktoobris 48 tunniks kinni peetud Semilarskile pole seni süüdistust esitatud. 

Semilarskiga samal päeval kinni peetud teise abilinnapea, Artjom Suvorovi mõistis maakohus nii kelmuse- kui ka korruptsioonisüüdistustes tänavu 25. märtsil õigeks, kuid prokuratuur kaebas selle otsuse edasi.

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri juhtivprokuröri Kretel Tamme sõnul ei vasta tõele väide, et kahtlustatav ei ole saanud tutvuda kõigi jälitustoimingutega kogutud andmetega. «Valvo Semilarski ja tema kaitsja on saanud tutvuda kõigi Valvo Semilarski kohta jälitustoimingutega kogutud andmetega. Samuti on nad saanud tutvuda enamiku jälituslubades oleva informatsiooniga,» sõnas ta.

Juhtiprokuröri sõnul käib konkreetsel juhul kohtus vaidlus selle üle, kas kahtlustataval ja kaitsjal on õigus tutvuda kõikide andmete ning argumentidega, mis jälitustoimingute läbi viimiseks aluseks on võetud, sest osa sellist infot on seaduse järgi kaitstud riigisaladusega.

«Kuna jälitusteave on seaduses sätestatud juhtudel kaitstud riigisaladusena, tuleb selle avalikustamisel seadust täpselt järgida. Kui politseitööga seotud meetodeid ja taktikat valimatult avaldada, võivad olulised kuriteod jääda avastamata ja lahendamata,» ütles Tamm.

Esialgses jälituslubade tutvustamata jätmise loas tugines prokurör seaduses sätestatud alusele, mis ringkonnakohtu hinnangul ei olnud õige ja põhjendatud. Kohus ei öelnud, et prokuratuur peab jälitusload täies mahus tutvustama. Samuti ei kaalunud kohus teisi aluseid, mille põhjal andmete tutvustamata jätmine oleks põhjendatud.

«Kuna prokuröri hinnangul on jälituslubades riigisaladusega kaitstud info ja olemas on teine seaduses sätestatud alus andmete osaliseks tutvustamata jätmiseks, koostas prokurör uue jälitusandmete tutvustamata jätmise loa,» lisas juhtivprokurör.