Lahkuvad eurosaadikud Kelam ja Hanso poliitikas ei jätka, Gräzin ja Tarand aga küll (1)

«Mina ei ole see tüüp, kes poliitikast lahkuks. Mina jään poliitikuks surmani,» sõnas Igor Gräzin (ALDE) kommenteerides seda, kas ta kavatseb pärast seda, kui ta mandaat Euroopa Parlamendis lõppeb, poliitikas jätkata. Gräzin on Brüsseli ja Tallinna vahet sõitnud juba pea kolmveerand aastat, alates sellest, kui ta septembri alguses Kaja Kallase (ALDE) asendusliikmeks sai.

Tõsi, päris kohe Gräzin jätkata ei kavatse, vaid teeb enne väikese pausi. Gräzin jätkab õpetamist Tallinna ülikoolis, kus ta on seni andnud «Õigus ja eetika» ning «Õigusfilosoofia», kahasse ühe teise kolleegiga on tal ka kaasaegse maailma suveräniteediprobleemi lahkav uurimistöö vaja lõpetada. Ühtlasi jätkab Gräzin õppimist Eesti Evangeelse Luteri Kiriku usuteaduste instituudis.

Kuigi Gräzin kavatseb poliitikas jätkata, siis Keskerakonnaga ta veel liituma ei kipu. «Mul pole plaanis üldse kuhugi astuda. Kuna ma olen juba kahes parteis olnud, siis enne järgmisesse astumist mõtlen ikka asjale hoolega järele,» sõnas ta.

Ka Indrek Tarand (Roheliste ja Vabaliidu fraktsioon) ei näe ennast poliitikast lahkumas, vaid väidab, et on poliitikaga tegelenud juba lapsest saati. «Esimest korda tekkis mul poliitiliste autoriteetidega kokkupuude 1979. aastal, kes minu poliitilisi vaateid ja tegevusi küll heaks ei kiitnud,» ütles ta.

Samas midagi selget Tarandi silme ees veel ei terenda. «Ma ei piira enda tegevusvälja. Ma ei ole parteilane, kes ootab nagu, et mida karjajuht käsib teha», ütles Tarand ning lisas, et tegeleb asjadega, mis on talle olulised.

Tarand tõi oma saavutustena europarlamendis 10 aasta jooksul välja näiteks töö kellakeeramise lõpetamise resolutsiooniga ning eelarve raportööriks olemise.

Kelam oli Euroopa parlamendis 15 aastat

Juba 2004. aastast Euroopa Parlamendis olnud Tunne Kelam (Euroopa Rahvapartei) sõnas, et tema aktiivses poliitikas jätkata ei kavatse. Isamaa auesimehena on tal sellegi poolest kohustused, mis vajavad täitmist, nagu näiteks osaleda erakonna koosolekutel ning anda erakonnale nõu. 

Ühtlasi plaanib Kelam ette võtta ka ringsõite mööda Eestit, kohtuda organisatsioondie ja kohalike omavalitsuste esindajatega ning selgitada Euroopa poliitikat koolides. 

Vaadates tagasi 15 aastale Euroopa Parlamendis sõnas Kelam kõige tähtsamate saavutustena Eesti julgeolekuprobleemidega tegelemise. «Selleks on vaja olla kõige suuremas fraktsioonis, et saada kõige tugevamat mõju. See on õnnestunud,» ütles ta.

Kelami sõnul oli oluline 2007. aasta aprilli mäss, kui ta algatas ja saavutas nõusoleku resolutsioonile ja eridebatile Eesti küsimuses Eesti toetuseks. Teise suurema saavutusena nimetas ta 2009. aasta aprillis vastu võetud resolutsiooni, millega Euroopa Parlament võrdsustas suhtumise natsismi ja kommunismi kuritegudesse. «[See - toim.] on praktikas siiamaani veel tegelikult ellu viimata või teostamata,» lisas ta aga.

Hanso toimetab juunis edasi

Kui teised kolm lahkuvat Euroopa Parlamendi saadikut sõnasid, et tõmbavad juunis Brüsselis juba otsasid kokku, siis Hannes Hanso (sotsiaaldemokraat) oli teisel meelel. «Juunis olen endale europarlamendi saadikuna päris palju tööd teinud,» ütles Hanso.

Hanso käis juuni alguses Valgevenes idapartnerlusteemalisel konverentsil esinemas. Homme liigub ta aga Brüsselist Armeeniasse ja Gruusiasse, kus sponsoreerib samuti koostöös idapartnerluskeskusega erinevaid üritusi. 

«Sellesmõttes et kui siin vähegi tahtmist on, siis võimalik ka väiksematel teemadel üritusi organiseerida. Siin annab isegi lühikese aja jooksul teha küll, kui tahtmist on,» ütles Hanso.

Poliitikas tulevikus Hanso jätkata ei kavatse, samas ei soovinud ta täpsemalt oma tulevikuplaane avaldada.