Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liikme Mart Meri hinnangul pole gümnaasiumivõrgu ümberkorraldamisele alternatiivi, kuid selle ainsaks sisuliseks sihiks peab olema senisest parem õpitulemus.
Mart Meri: gümnaasiumivõrgu andmine keskvalitsuse kätesse on mõistlik
Küll aga on Meri väitel nö koolirõõm osa riigi halduskorraldusest ja sellest järeldub, et ilma sisulise haldusreformita on koolivõrgu ümberkorraldamine määratud vähemalt maapiirkondades ebaõnnestumisele.
Ka ei saa Meri arvates tänases Eestis gümnaasiumivõrku korrastada lahus põhikoolivõrgust, sest praegu moodustavad gümnaasiumi- ja põhikooliaste reeglina füüsilise ja organisatoorse terviku.
«See tõesti ei pea nii olema, sest sisulised erinevused on suured: õpetus põhikoolis on rohkem isiksusekeskne ja vähem ainekeskne, aga gümnaasiumis tuleb õpetada juba erinevaid rolle ühiskonnaliikmeks olekul,» nentis Meri. «Põhikool on kodulähedane, hea gümnaasium võib paikneda ka pisut kaugemal, vajadusel koos õpilaskoduga.»
Meri sõnul on tal kahju selles, et nende kooliastmete lahutamine seaduses jäi poolele teele.
«Ent ka nende tuimalt käsukorras lahutamine võib regionaalpoliitiliselt tekitada rohkem probleeme, kui neid lahendada õnnestuks,» lisas ta.
Meri väitel on üpriski tõenäoline, et paljudes kohtades kaasneks gümnaasiumiastme äraviimisega ka põhikooli hääbumine ja seetõttu tuleks ümberkorralduste võimalikku mõju iga kooli ja selle piirkonna puhul hinnata eraldi kohalikke olusid arvestades.
Küll aga leiab Meri, et gümnaasiumivõrgu andmine keskvalitsuse kätesse on mõistlik. Tema arvates võiks gümnaasiumipidajaks olla nii riik kui ka teise tasandi omavalitsus, olgu selleks siis suuremate volitustega maavalitsus või avaõiguslikeks kujundatud omavalitsusliidud.
«See on oluline osa haldusreformist. Aga enne konkreetsete koolide nimetamist tuleb reformi põhimõtted võimalikult konsensuslikult kokku leppida,» toonitas Meri.
Meri sõnul võiks maapiirkondades luua kutsekeskkoole, nagu see on levinud Põhjamaades ja kutsehariduse osatähtsus peab kindlasti kasvama ning gümnaasiumiõpilaste ja kutsekooliõppurite suhe 60:40 või isegi 50:50 on otstarbekas.
Tema hinnangul jääks mõistlikult läbiviidud reformi tulemusena Eestisse ilmselt 120-140 head ja tugevat gümnaasiumi.
«Koolivõrk, õpisisu ja -tulemused ning hariduspoliitika tervikuna on otseselt seotud Eesti tööturu vajadustega. Sihiks on kestliku ühiskonna vajadustest lähtuv hariduskorraldus, mis tulemusena on meil nii teadlasi kui oskustöölisi määral, mis on optimaalne ühiskonna toimimiseks,» arvas ta.