/nginx/o/2017/01/05/6229505t1h4c4d.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/06/05/12233258t1hc5d6.jpg)
Vabaerakond valis pühapäeval Raplas toimunud üldkogul uueks juhiks Heiki Lille. Samuti valis erakond uued juhatuse liikmed ning muutis põhikirja.
Vabaerakonna uueks juhiks sai Heiki Lill (9)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üldkoosoleku otsusega muudeti erakonna põhikirja, mille tulemusel pikenevad valitavate organite volitused seniselt ühelt aastalt kahele ja olulisemgi muudatus on, et erakonna esimehe valib juhatus endi hulgast. Kui varem valiti erakonnale kümneliikmeline juhatus, siis nüüd valiti juhatusse viis inimest. Uude juhatusse ei kandideerinud ei senine juht Kaul Nurm ega partei esimene esimees Andres Herkel. Vastselt kaheks aastaks mandaadi saanud juhatus on koosseisus Kati Kongo, Heiki Lill, Arvet Lindström, Vahur Kollom ja Märt Läänemets.
Uue juhatuse esimese otsusena sai erakonna järgmiseks esimeheks Heiki Lill. Erakonna uueks juhiks valitud Eesti Maaülikooli doktorant Heiki Lill on Vabaerakonna liige aastast 2015. Lill rõhutas, et Vabaerakond on Eestile vajalik. «Seda põhjusel, et Eesti inimestele on viimase poole aasta jooksul valetatud. Ja see on kurb. Nüüd hakkavad need valed välja tulema ning inimesed on rahulolematud. Vabaerakond on võimeline pakkuma välja lahendusi kitsaskohtadele. Ja see annab lootust.»
Erakonna aseesimeheks valiti Märt Läänemets, aukohtu liikmeteks Elo Lutsepp, Eve Viidalepp ja Tõnu Ploompuu ning revisjonikomisjoni liikmeteks valiti Anne Hansberg, Lembit Tuur ja Peeter Liinsoo.
Postimees kirjutas reedel, et Lill nõustub väitega, et Vabaerakonda pole «pildil» ammu näha olnud. «Me ei osalenud Euroopa Parlamendi valimistel. Toimetame edasi vaikselt, mõtleme järgmiste, kohalike valimiste peale (toimuvad aastal 2021 – toim),» sõnas Lill, lisades, et erakonnal on eesmärk tulla välja oma nimekirjaga. Lill ei näe ühinemist Roheliste erakonnaga. «Küll aga näen suurepärast võimalust koostööks.» Lille sõnul on huvi koostööks mõlemalt poolt olemas, detaile ta aga avalikustama ei kippunud.
Eesti Vabaerakonna üldkogu leiab, et Eesti poliitika vajab eelseisva nelja aasta jooksul olulist värskendamist ning Vabaerakond ja selle liikmed kavatsevad poliitika uuendamises kindlasti osaleda ja kaasa rääkida. Vabaerakond taunib jätkuvalt poliitilise edu ostmist erakondade riigipoolse rahastamisega ning valimiste eel antud katteta lubadustega.
«Seekord nägime seda eriti küünilises vormis, kus isegi erakonnajuhtide allkirjad poliitilisel kokkuleppel – näiteks teadusleppe puhul – ei maksa pärast valimisi enam midagi, rääkimata õpetajate, päästjate ja sotsiaaltöötajate palgatõusust. Samuti pole Vabaerakond rahul järjest vaenulikuma tooniga poliitilises retoorikas ning tipp-poliitikute ühiskonda lõhestavate avaldustega,» seisab erakonna avalduses.
Poliitilise kultuuri allakäik ja jätkuv ebavõrdsus Eesti erinevate regioonide vahel veenab Vabaerakonda oma tegevust igal juhul jätkama. Vabaerakonna üleskutse oma liikmetele on mitte mingil juhul loobuda, vaid tegevust jätkata. Kujunenud olukorras peab Vabaerakond väga oluliseks parlamendiväliste poliitiliste jõudude koostööd.
«Meie ühine eesmärk on tuua poliitikasse rohkem avatust ning viia 2023. aastal riigikokku vähemalt üks uus demokraatiameelne jõud, aga paremal juhul kaks,» kirjutab erakond enda avalduses. «Paraku näitab eelmiste valimiste tulemus, et ilma koostööta ei ole seda võimalik saavutada.»
Üldkoosoleku külaliseks oli eelseisvat koostööd silmas pidades kutsutud ka Eestimaa Roheliste volikogu esimees Aleksander Laane.
Vabaerakond sai viimastel riigikogu valimistel 6461 häält ehk 1,2 protsenti häältest ning jäi alla valimiskünnise. Eelmistel riigikogu valimistel kogus erakond uue tulijana aga 8,7 protsenti häältest ning sai riigikogus kaheksa kohta.