Riigikontrolör soovitab idapiiri lahenduse optimaalsust ratsionaalselt kaaluda (3)

Holm leiab, et optimaalse tulemuse saavutamiseks ei pea piiri korrastamise protsessi peatama, vaid selle analüüsi saab jooksvalt teha kavandatud ajakava raames. 

Piiriprojekti esimese etapi (23,5 kilomeetriline lõik) ehitamiseks on hange välja kuulutatud ning juunikuus esitatakse pakkumised. Riigikontrolöri sõnul tuleb enne järgmiste piirilõikude ehitamise hankeid valitsuse heakskiidetud piirilahendus uuesti üle vaadata ning seda hinnata. «Võitjad oleme nii siis, kui selgub, et piiri on võimalik välja ehitada ka odavamalt ilma tulemuslikkuses kaotamata, kui ka siis, kui selgub, et otsustatud lahendus oli tõesti optimaalne variant. Siis saame olla kindlad, et see oligi hind, mida me peame maksma toimiva piiri eest,» sõnas Holm.

Riigikontroll peab idapiiri väljaehitamist oluliseks, sest riik peab suutma oma territooriumi kontrollida. Samas on Eesti idapiiri väljaehitamine suur projekt, piiritaristu ehitamiseks ja hilisemaks ülalpidamiseks kulub tulevikus palju raha. 

Holmi sõnul on idapiiriprojekt nagu õpikunäide olukorra kohta, kus kõik eelloetletud ohumärgid on osaliselt või täielikult realiseerunud. Idapiiri korrastamise katalüsaatoriks sai 2014. aastal riigiametnikuga piiril toimunud intsident, mille tulemusena jõudsid avalikkuse ette pildid kohati väga mannetus olukorras olevast idapiirist, mis oma väljanägemise poolest ei erinenud padrikust, selgitas riigikontrolör. Holmi sõnul andsid täiendava, kuid võib-olla ka põhilise võimenduse lähenevad Riigikogu valimised.

«Ja tekkinud reaktsioonile andis lisaenergiat piirikontrolli eest vastutavate inimeste taju, et avanenud on võimaluste aken, ning nende arusaadav soov seda mitme asjaolu kokkulangemisel tekkinud fooni kasutada ära pikaajalise probleemi lahendamiseks – teha parim piir, millest võiks saada ka Euroopa Liidu välispiiri standard,» nentis riigikontrolör Janar Holm.