Rektorid: ootame riigieelarve strateegia ära ja siis vaatame, kuidas teadusrahastusega edasi minna (44)

Rektorite Nõukogu juhatus arutas koosolekul, et valitsuse taganemine 1 protsendi teaduse rahastamise leppest ja riigieelarvestrateegia ümber kujunenud olukord on kahetsusväärne ja väga tõsine.

«Edasiste sammude kavandamiseks ei piisa praegusest informatsioonist. Ootame riigieelarvestrateegia valmimist, pärast mida soovime kohtuda haridus- ja teadusministriga, et kuulata tema põhjendusi. Seejärel lepime kokku edasise ühistegevuse,» leppisid kokku rektorid. 

Ülikoolide rektorid ja juhtkonnad ei ole kavandanud ühtegi üliõpilasi ega õppetööd kahjustavat aktsiooni. «Väide, nagu oleksid rektorid soovinud ära jätta lõpuaktused, on puhas väljamõeldis. Kõik ülikoolide liikmeskonna poolt täna väljaöeldu või arvatu tuleneb nende õigusest väljendada oma pettumust valitsuse tegevuse suhtes.» 

Teaduskoja liikme Andi Hektori sõnul kaalutakse ühe võimalusena kaalutakse ka hoiatusstreike. ​«Täna kogunevad ülikoolide rektorid kriisinõupidamisele, et arutada hakkamasaamist raskes olukorras. Esimese sümboolse protestisammuna arutatakse ülikoolide lõpuaktuste ärajätmist. Kogunevad ka akadeemiliste töötajate liitude esindajad, et arutada oma reageerimise üle. Ühe võimalusena on laual hoiatusstreikide sari,» kirjutas Hektor Facebookis.

Tartu Ülikooli rektoraadi büroo kommunikatsiooninõuniku ning rektorite nõukogu tegevsekretäri Hanna Kanepi sõnul pole tegu kriisikoosolekuga, vaid rektorite nõukogu korralise koosolekuga, kus arutatakse ka rahastamise teemasid. 

Kui aprillis leppisid võimuliidu osalised kokku, et tõstavad riigi teadus- ja arendustegevuseks eraldatavate vahendite taseme 1 protsendini sisemajanduse kogutoodangust (SKT), siis esmaspäeval kokku lepitud nelja aasta riigieelarve strateegia näeb ette vaid rahastuse säilitamise senisel tasemel ehk 0,71 protsendil SKTst.

Klaassen: ootame riigieelarvestrateegia ära ja siis vaatame edasi

«On kujunenud väga kahetsusväärne olukord, et teaduserahastus ei jõua ühe protsendini sellises tempos, nagu omal ajal sai kokku lepitud,» nentis pärast rekotrite kohtumist ajakirjanike ette tulnud rekotrite nõukogu esimees Mait Klaassen. Ta lisas samas, et rektorite kohtumisel jõuti seisukohale, et olukorras kus riigieelarvestrateegiat pole veel vastu võetud, pole veel mõtet hakata edasisi tegevusi planeerima.

«Otsus oli selline, et me ootame ära, kui riigieelarvestrateegia valmib, me näeme seda, me näeme neid numbreid, siis me kohtume teadus- ja haridusministriga ja pärast seda teeme otsused, mida edasi hakkame tegema,» ütles Klaassen.

Klaassen rõhutas, et erinevalt meedias levinud teadetele ei kavatse ükski ülikool lõpuaktusi ära jätta. «Seda ei ole mitte ükski ülikooli rektor mitte kunagi arutanud, et selle teadmise taustal, mis täna on välja kujunenud, me hakkaksime tegema mingit otsust, mis on kahjulik üliõpilasele või kõrgharidusele, ammugi ära jätma aktust, mis on üliõpilase elus üks kõige olulisem päev.»

Praegu noorte teadlaste poolt korraldatavaid protestiaktsioone peab Klaassen mõttevabaduse väljenduseks, millega rektorid pole seotud. Klaasseni sõnul lubas peaminister Jüri Ratas, et sügisel arutab valitsus ühe protsendini jõudmist veel kord.

Küsimusele, kas on kaalumisel tasulise kõrghariduse taastamine, vastas Klaassen, et teadusrahastus ja kõrghariduse rahastus on eri asjad. Neist viimast hakatakse Klaasseni sõnul varsti eraldi arutama. «Seal on mitmeid variante, millest üks on mingisuguselgi moel tasulise kõrghariduse taastamine, aga see on täna väga kauge lubadus selles mõttes, et meil ei ole põhjust olnud seda veel arutada. Aga seal on ka mitmeid teisi tegevusi, mis enne tasulise kõrghariduse taastamist saaks teha. Aga kõik need tulevad lauda siis, kui me saame teada tegeliku numbri, mis kõrghariduse rahastamiseks eraldi jääb,» selgitas rektorite nõukogu esimees.