Kohus kuulutas välja Avo Viioli pankroti (5)

Viiol riisus aastatel 1999–2002 kultuurkapitalist ametiseisundit kuritarvitades 8 521 910 krooni ehk 544 649 eurot, millest ta on praeguseks tagastanud 5326 eurot. Viiol väitis, et mängis selle raha kasiinodes maha.

Võla tagasinõudmisega tegeleb kohtutäitur, kuid viimane makse Viiolilt laekus 2016. aastal.

Ajutise halduri aruande kohaselt on Viiol töötanud enda äriühingutes OÜ Viru Äriteenindus ja Julius Consult OÜ ning osutanud nende äriühingute kaudu teenust kohalikele omavalitsustele Ida-Virumaal, sealhulgas Alutaguse vald, Jõhvi vald, Toila vald, Narva-Jõesuu linn, Kiviõli linn, kuid tänaseks on kogu raha kulutatud. 

Kultuurkapitali nõuet neist summadest Viiol rahuldanud ei ole ning seetõttu on olnud tõenäoliselt tegemist võla tasumisest pahatahtliku hoidumisega.

Töötasu ega juhatuse liikme tasu võlgnik endale ei maksnud, mida oleks saanud kohtutäitur täita.

Seetõttu pöördus kultuurkapital kohtusse pankrotiavaldusega.

Võlgniku pankrotivaraks on ka pärandvara kahel erineval aadressil.

Kultuurkapitali esindaja vandeadvokaat Terje Eipre ütles BNSile, et praeguseks on kohtutäituril õnnestunud 545 791,29 euro suurusest nõudest rahuldada vaid 5326 eurot.

«Loodame, et pankrotihalduri töö tulemusel vara realiseerimisest ja võlgniku jooksvatest sissetulekutest laekub meile rohkem raha kui siiani täitemenetluses,» märkis ta.

Pankroti väljakuulutamisel muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Pankrotivara on vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Võlausaldajad teatavad hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotihaldurile kõigist oma nõuetest võlgniku vastu.

Esimene võlausaldajate koosolek toimub 17. juunil. Pankrotivara müüki võib alustada kohe pärast võlausaldaja esimest üldkoosolekut, kui võlausaldajate üldkoosolek ei ole teisiti otsustanud.

Väljamaksete tegemisel pankrotivarast on aluseks jaotusettepanek. Jaotusettepanek on dokument, milles märgitakse tunnustatud nõuded, nende rahuldamisjärgud ja jaotise suurused. Jaotusettepanek sisaldab ka andmeid vara müügist saadud raha kohta, pankrotivarasse laekunud ja jaotamisele kuuluva pankrotivara kohta ning võlgnikul teistelt isikutelt saada oleva vara kohta.

Eipre märkis, et pankrotimenetluse lõppemisel võib kohus otsustada algatada kohustustest vabastamise menetluste, mis kestab umbes 5–7 aastat. «Seda siis, kui võlgnik on rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses ning ei ole rikkunud oma kohustusi, kahjustanud võlausaldajate huve ja pole süüdi pankrotikuriteos. Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja mitte varjama saadud tulusid ja vara. Kahjuks siiani pole meie nõuet küll arvestatavas ulatuses võlgniku poolt rahuldatud,» ütles ta.