Päevatoimetaja:
Alexandra Saarniit

Superkiired välised kõvakettad.  Kuid palju kiirus maksab?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Kiired välised andmekandjad.
Kiired välised andmekandjad. Foto: tootja

Kõike, mis mul on, kannan endaga kaasas. «Omnia mea mecum porto.» Nii ütlesid vanad roomlased, kes võisid küll kirjapandut endaga kaasas kanda, kuid alles tänapäevased välised andmekandjad annavad sellele ütlemisele õige vungi. Arter tuhnis superkiirete väliste ketaste seas ja vaatas, kui palju kiirus maksab.

Praegusel digiajastul pole vist kedagi, kel poleks vähemalt mingitki välist salvestusseadet, andmekandjat. Vanemad inimesed mäletavad veel, kui infot tariti kaasa flopiketastel mahuga 1,44 MB. Suure sammu edasi tegid USB-liidesega välkmälu-pulgad, mis ilmusid aastal 2000 mahuga 8 MB. Kiirus oli neil USB 1.1 asjadel nüüdisaja mõistes olematu – 1,5 MB/s. Teine põlvkond tõi kaasa juba 30 MB/s lugemise ja 15 MB/s kirjutamise kiirused. Ja kuhu oleme siis tänapäeval jõudnud?

Alustuseks räägime liidestest, millega salvesti käib arvuti külge.

Tagasi üles