/nginx/o/2017/06/07/6758333t1h91b6.jpg)
/nginx/o/2019/05/14/12164423t1h3804.jpg)
Eelolevatel valimistel Euroopa Parlamenti kandideerivate Marina Kaljuranna (SDE) ja Mart Helme (EKRE) seisukohad Eestit külastanud Prantsuse parempopulisti Marine Le Peni osas läksid kardinaalselt lahku.
Marina Kaljurand: Le Pen lõi Eesti välispoliitikasse mõra. Mart Helme nii ei arva (25)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seekordses saates «Esimene stuudio» tuletati meelde EKRE fraktsiooni liikme Jaak Madisoni sõnu, et Le Peni visiit on Eestile diplomaatilises plaanis suur päev.
Marina Kaljurand tõdes, et poliitikutega tulebki suhelda, aga Le Peni seisukohad Krimmi ja Venemaa küsimuses on teada ning fakt on see, et EKRE teeb sellise poliitikuga koostööd.
«Ta (Le Pen) ütles ka seda, et tema näeb NATO rolli ainult terrorismis (tõkestamises), ta keeldus tunnustamast (NATO) artiklit 5. Ta ütles seda, et igal riigil on õigus oma ja ainult oma diplomaatiale. Ehk põhimõtteliselt, jah, mina julgen küll öelda, et ta lõi mõra sellesse, mis on olnud Eesti välispoliitika: koostöö liitlastega, raamistik, mis on ettearvatav, mis on kindel. See on see, mis on hoidnud Eesti välispoliitikat,» rõhutas Kaljurand.
«Ja kui nüüd Jaak Madison on õnnelik selle üle, et igal riigil on oma diplomaatia ja arvab, et Eesti oma diplomaatiaga midagi saavutab, siis see on ekslik,» ütles Kaljurand.
Mart Helme seevastu nimetas Kaljuranna seisukohti hüsteeriliseks propagandajutuks. «Sest mitte miski ei kõiguta Eesti positsiooni NATO-s, mitte miski ei kõiguta Eesti positsiooni iseseisva suveräänse riigina, mitte miski ei ohusta meie suhteid ka Venemaaga,» arvas Helme.
Helme märkis, et kui president Kersti Kaljulaid käib «sisuliselt kõigiga kooskõlastamata» Moskvas ja kutsub Putini siia, siis selles ei ole mingit tragöödiat. «Aga kui tuleb siia Le Pen, kellel ei ole tegelikult Putiniga mingisuguseid töiseid suhteid, mis on talle külge kleebitud täiesti vaenuliku propagandana, siis on äkitselt suur probleem ja Eesti välispoliitika on äkki justnagu kokku jooksnud,» sõnas Helme.