Riigikogu võttis Kalev Kallolt saadikupuutumatuse (11)

Saadikupuutumatuse võtmise poolt hääletas 52 saadikut, vastu ja erapooletu ei olnud keegi. Hääletuse ajal oli kohal 81 riigikogu liiget, kellest jättis hääletamata 29. Ettepaneku poolt hääletasid Reformierakonna, sotsiaaldemokraatide ja Isamaa saadikud, Keskerakonna ja Konservatiivse Rahvaerakonna saadikud jätsid hääletamata.

Saadikupuutumatuse võtmisega seonduvat selgitas riigikogu liikmetele õiguskantsler Ülle Madise.

Madise rõhutas, et saadikupuutumatuse äravõtmine ei tähenda, et Kallo oleks süüdi või tema riigikogu liikme volitused peatuksid. Kallo saadikuvolitused lõpevad juhul, kui kohus on ta süüdi mõistnud ja kohtuotsus jõustunud.

Madise selgitas, et õiguskantsler ei asu riigikogule saadikupuutumatusega nõustumise ettepanekut tehes kohtu asemele ja ei hinda kogutud tõendeid. Tema sõnul saaks õiguskantsler saadikupuutumatuse võtmise ettepaneku tegemisest keelduda vaid juhul, kui riigikogu liikme üle kohtupidamine oleks ilmselgelt põhjendamatu.

Kallo palus riigikogult talle saadikupuutumatus alles jätta

Arutelul esines kõnega Kalev Kallo, kes palus talle saadikupuutumatus riigikogu selle kooseisu ajaks alles jätta, et ta saaks segamatult tööd teha ja oma valijate huve esindada.

Kallo selgitas, et kriminaalmenetlus on kestnud juba kolm aastat ja kaheksa kuud ning paratamatult on see pannud pitseri tema tööle.

«Soovin, et saaksin täita oma olulisimat eesmärki – esindada oma valijate huvisid. Minu poolt hääletanud inimesed teadsid, et minu suhtes on kohtumenetlus pooleli, kuid usaldasid mind sellest hoolimata. Soovin, et saadikupuutumatus võimaldaks mulle töörahu,» ütles Kallo.

Ta kinnitas, et on enda teada täitnud kõiki seadusnorme ning ta on alati valmis koostööks prokuratuuri ja kohtuga, et selgitada välja tõde.

«Ma ei soovi endale mingit erandit, saadikupuutumatus annaks mulle aega teha segamatult tööd, milleks mind on valitud. Kohtumenetlus minu üle jätkuks pärast volituste lõppu. Ei ole mingit ohutu, et see menetlus minu saadikuvolituste ajal aeguks,» ütles Kallo enne hääletust.

Pärast riigikogu hääletust ei õnnestunud Postimehel kohapealt Kalev Kallolt kommentaare saada. Nimelt põgenes parlamendisaadik riigikogu suurest saalist neljandale korrusele, kust nurgataguste uste ja koridoride kaudu ta lahkus.

Põhiseadus sätestab, et riigikogu liige on puutumatu, teda saab kriminaalvastutusele võtta ainult õiguskantsleri ettepanekul riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul.

Prokuratuur tegi aprillis õiguskantslerile taotluse, et võtta ära kohtu all oleva riigikogu liikme Kalev Kallo saadikupuutumatus.

Prokuratuur süüdistab Kalev Kallot kaasaaitamises altkäemaksu andmisele ja võtmisele

Kallo on üks osalisi niinimetatud Savisaare protsessis, mille peaosaline oli Keskerakonna endine esimees ja Tallinna ekslinnapea Edgar Savisaar.

Mullu detsembri lõpus tegi riigikohus otsuse, millega Edgar Savisaar vabastati tema tervisliku seisundi tõttu kohtu alt. 

Riigiprokuratuur süüdistas Savisaart Tallinna eelarvevahendite kasutamises enda ja Keskerakonna huvides ehk omastamises suures ulatuses, samuti neljas altkäemaksu võtmises, rahapesus ning Keskerakonnale suures ulatuses keelatud annetuse vastu võtmises. Keskerakond on kohtu all juriidilise isikuna. 

Savisaarele altkäemaksu andmises süüdistab riigiprokuratuur ettevõtjaid Aivar Tuulbergi, Alexander Kofkinit, Hillar Tederit ja Vello Kunmanit. 

Ekspoliitikut ja Rahvaliidu endist esimeest Villu Reiljani süüdistati Savisaarele altkäemaksu vahendamises. 

Omastamisele kaasaaitamises süüdistatavana oli kohtu all ka Põhja-Tallinna linnaosavanema endine asetäitja Priit Kutser, kuid tema suhtes lõpetati menetlus oportuniteediga. 

Kohtuprotsess algas Harju maakohtus 2017. aasta 12. juunil, kui kõik süüdistatavad kinnitasid, et nad ei tunnista end süüdi. 

Kohtu all olnud ekspoliitik Villu Reiljan võttis süü omaks ning tema osas lahendas kohus süüasja kokkuleppemenetluses. 

2017. aasta oktoobris kinnitas maakohus Reiljani altkäemaksu vahendamise kriminaalasjas riigiprokuratuuriga sõlmitud kokkuleppe, mille järgi pidi Reiljan karistusena maksma riigile veidi üle 33 000 euro.