Rein Lang kahtlustab ajakirjandust õiguskaitse positsioonide eelistamises

«Eesti ajakirjandus ei ole süütuse presumptsioonist lõpuni aru saanud. Paljudes asjades me näeme, et üksikisik ajakirjandust ei huvita, vaid huvitab eelkõige õiguskaitse positsioon. Kahetsusväärne on ka see positsioon, et vead õiguskaitses võivad küll tekkida, aga midagi pole parata – kui metsa raiutakse, siis laastud lendavad,» rääkis Lang.

Tema sõnul asuvad näiteks Suurbritannia, Prantsusmaa või Saksamaa ajakirjanikud olemuslikult õiguskaitseorganite tegevuse suhtes kahtlevale positsioonile ja hakkavad üksikisikut kaitsma. «Mina tajun Eestis seda, et ajakirjandust üritatakse mõjutada selliselt, et ta asuks politsei ja prokuratuuri poolele,» märkis Lang. «Mis saab siis, kui ajakirjandusvabadusega ongi nagu kõik korras, aga isikuvabaduste ja majandusvabadustega ei ole kõik korras?»

Saatejuht Väino Koorberg viitas möödunud nädalal Tallinnas kogunenud Euroopa Ajakirjanike Föderatsiooni kongressile, millel vastu võetud pöördumine kutsus Eesti ajakirjanikke ja meediat üles «jätkama ühiskonnakriitikat kui demokraatliku normaalsuse eeskuju ja seisma vastu igasugusele survele, mis võib viia autoritaarse ja populistliku meediasisuni ning politiseeritud rahvusringhäälinguni». Langi sõnul ei näe ta mingisugust tohutut riigipoolset survet ajakirjandusele isegi olukorras, kus EKRE on valitsuses.

«Minu küsimus on endiselt suunatud eelkõige eraajakirjandusele: kus on see teie toimiv ärimudel? Kõik need andmed mis minuni erinevate allikate kaudu jõuavad näitavad, et kindlat sihti ja korralikku plaani ei ole. Tuleb püstitada väga selge küsimus: kui töötatakse kahjumiga, siis kui kaua see saab kesta,» märkis Lang. «Praegu võib tajuda eraajakirjanduse natukene niiskevõitu pilku riigi suunas. Et meil on jama majas, tulge nüüd appi! Vot siis on ajakirjandusvabadusega jama majas,» lisas ta.

Koorberg väitis, et riik ei saa ka täiesti rahulikult pealt vaadata seda, kui «ajakirjandus väänleb surmakrampides või on kõrges palavikus».