Fotod: õiguskantsler avastas hooldekodust betoonruumi, kuhu maja elanikud vajadusel luku taha pandi (21)

Eelmise aasta 31. augustil tegid ametnikud koos tervishoiueksperdiga ringkäigu 150 inimest mahutava hooldekodu ruumides, tutvusid asutuse dokumentidega, vestlesid töötajate ja maja elanikega. 

Pool aastat hiljem edastasid nad maja juhile kriitilise kirja – ette heidetakse majas levivat ebameeldivat haisu, inimeste ebaseaduslikku kinnisesse ruumi lukustamist ning kehvasid hügieenitingimusi. 

«Inimeste liikumisvabadust piiratakse hooldekodus õigusliku aluseta. Hooldekodu elanikke eraldusruumi paigutada ei ole lubatud,» teatati õiguskantsleri allkirjaga kirjas MTÜ Vahtra Hooldemaja AA Hooldekodu juhile Janek Lainjärvele. 

«Ruumis on madratsita magamisase ja madal eraldussein, mille teravate ja katkiste nurkade vastu võib end kergesti vigastada. WC kasutamise võimalust eraldusruumis ei ole. Ruum on koristamata ja ebapiisava valgustusega,» kirjeldasid ametnikud pisikest lagunevat betoonruumi, kuhu maja elanikud vajadusel luku taha pandi. 

Hooldekodu juht Janek Lainjärv ütles Postimehele esialgu, et hämarat ja lagunevat ruumi pole juba aastaid kasutatud. «See on kasutuskõlbmatu ruum. Kunagi enne meid (enne 2014. aastat) seda kasutati. Meie kindlasti mitte,» ütles ta.  

Kui Lainjärv kuulis, et õiguskantslerile on teada konkreetsed kuupäevad, kui 2017. ja 2018. aastal on inimesi luku taha pandud, värskenes mehe mälu.

«Ahah, niimoodi kohe. Aga eelmisest aastast me seda küll ei kasuta. Kui oleme sundolukorras, siis on tulnud seda ruumi kasutada,» muutis mees oma juttu.

Päev tualetita ruumis

Õiguskantsleri kirja järgi on eraldamise aeg tavaliselt mõni tund, kuid on olnud ka juhtumeid, kui inimene on lukustatud eraldusruumi hommikul ning sealt välja lastud alles tööpäeva lõpus. Selles ruumis puudub tualettruum.

Vähemalt ühel puhul viidi kaks ägestunud inimest eraldusruumi samal ajal, seades ohtu mõlemad.

«Ei, see kindlasti ei vasta tõele,» ütles Lainjärv ja selgitas, et eraldusruumi on kasutatud, kui hooldekodu elanik on tulnud politsei saabumiseni eraldada. 

Hooldekodu sisekorda on sissekirjutatud, et elanike suhtes võib kasutada ohjeldusmeetmeid ja inimene kuni kolmeks tunniks luku taha panna.

Õiguskantsleri sõnul on inimeste ohjeldamine ebaseaduslik, sest MTÜ-l Vahtra Hooldemaja puudub tegevusluba ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamiseks, kõik hooldekodu elanikud on üldhooldusteenusel: «Seega ei tohi hooldekodu elanikku tema nõusolekuta ruumi lukustada nii, et too ei saa sealt soovi korral lahkuda. Samuti ei ole lubatud inimest füüsiliselt ega mehaaniliselt ohjeldada.» 

«Hooldekodul tuleb eraldusruum kaotada – muutma peab ruumi sisustust ning kasutusotstarvet,» teatas õiguskantsler hooldekodu juhile. 

Puhastamata siibrid ja ebameeldiv hais

Lisaks ebaseaduslikule kinnisesse ruumi eraldamisele tuvastasid ametnikud ka teisi puudusi. «Kõiki inimesi ei pesta ja nende voodipesu ei vahetata piisavalt tihti, samuti ei tehta õigel ajal hooldustoiminguid. Mõned inimesed ütlesid, et mähkmevahetust tuleb vahel oodata kaua ning see põhjustab ebamugavust ja halba enesetunnet,» kirjeldasid ametnikud. Hooldekodu juhile heideti ette ka seda, et mõnes tualettruumis olid kaks tualettpotti kõrvuti.

«Tubades võis märgata tühjendamata siibreid, oli tunda ebameeldivat lõhna. Mõne inimese voodipesu oli määrdunud, mõnel aga puudus see üldse. Ühel inimesel puudus tekk, seda asendas lina,» kirjeldasid ametnikud majas valitsevat olukorda. Lisaks kurtsid maja elanikud ametnikele, et töötajad on nendega kurjad ning nad ei saa piisavalt süüa. 

Janek Lainjärve sõnul ametnikud eksivad ja hügieeniga on kõik korras. 

«Meil on klientide jaoks kaebuste-ettepanekute raamat. Seal pole märkusi, et süüa on vähe,» ütles Lainjärv. 

Hooldekodu juht Janek Lainjärv ütles, et pole õiguskantsleri kirjaga sisuliselt tutvunud ning vastuse andmiseks tuleb läbi töötada asutuse dokumendid. «Mul on 6. juunini aega seda teha, siis vastan,» ütles ta.

Endine töötaja: hooldekodus avastati täid ja sügelised

Aa hooldekodu ühe endise töötaja sõnul on õiguskantsleri kirjeldus olukorrast pehmem, kui see tegelikult on. 2016. aasta kevadel avastati hooldekodus riidetäid ja sügelised . «Elanikud vaevlevad parasiitide käes tänase päevani. Aeg-ajalt on justkui moepärast tõrjet tehtud, kuid nii nagu seda teostatakse, parasiite ära ei hävita. Terviseametit on probleemist korduvalt teavitatud, kuid kohalik Terviseamet midagi ette ei võta ja peab keskajale omast olukorda hooldekodus normaalseks,» ütles endine töötaja.

Ta märkis, et kõige hullem on olukord on klientide isikliku rahaga, mida KOV-id neile pensionist taskurahaks jätavad. «Kuna klientidele raha kätte ei anta, siis on juhatuse liikmel võimalus seda oma äranägemise järgi kasutada,» ütles ekstöötaja.