/nginx/o/2019/05/07/12142534t1ha8cd.jpg)
Vandeadvokaat Paul Keres märkis neljapäeval Harju maakohtus Tallinna Sadama eksjuhtide ja nende kaassüüdistatavate kohtuprotsessil, et altkäemaksu võtmises süüdistatav Tallinna Sadama eksjuht Ain Kaljurand ei ole olnud ametiisik, mistõttu teda ei saa süüdistada altkäemaksu võtmises ametiisikuna.
Kerese sõnul on Kaljuranda puudutav 250 leheküljel laiuv süüdistusakt hämmastav, kuna seal ei ole esitatud ühtegi fakti ebaõiguskokkulepetele.
«On lihtsalt öeldud, et teadmata ajal ja kohas sõlmiti ebaõiguskokkulepe ning prokuratuur väidab seda sellepärast, et toimusid justkui hankekorda rikkuvad tehingud ja fiktiivsed tehingud. Nüüd üritataksegi konstrueerida olukorda, et kuna seda korda rikuti, siis see ongi ebaõiguskokkulepe,» nentis ta.
«Olles süüdistuse põhjalikult läbi lugenud, siis seal on 77 tehingut ja toimingut, mis prokuratuuri arvates tehti altkäemaksust määrituna. Nendest 19 puhul pole prokuratuur suutnud isegi välja mõelda, mis nende tehingutega valesti on,» ütles Keres.
Tema sõnul on kohati mindud nii absurdseks, et Kaljurannale heidetakse ette altkäemaksu võtmist selle eest, et ta täidaks Tallinna Sadama ja teise osapoole vahel sõlmitud lepingut.
Kerese sõnul ei ole tõendatud ka tsiviilhagi Kaljuranna ja Allan Kiili vastu ja seda vaatamata sellele, et seda üritasid Tallinna Sadama palgatud vandeadvokaat Carri Ginter, hiljem ka advokaadibürood KPMG ning TGS Baltic.
«Tallinna Sadam jätkab tänaseni paljude lepingute täitmist, mida on Kaljurannale süüks pandud, et need on altkäemaksust määritud. Neid lepinguid pole lõpetatud ning võiksin järeldada, et need lepingud on ettevõttele päris head,» ütles Keres.
Keres ütles BNSile, et seda, et Ain Kaljurand ei olnud ametiisik, juhtis tähelepanu juba praeguseks riigikohtusse siirdunud kohtunik Velmar Brett vahetult pärast kriminaalasja algatamist ning seda kordasid lühikese aja jooksul kaks ringkonnakohtu koosseisu ja riigikohus.
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)