Päevatoimetaja:
Marek Kuul
Saada vihje

Tuntud ekspolitseinik Aivar Krusta pääses kohtu alt

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Harju maakohus.
Harju maakohus. Foto: Peeter Langovits

Valeütlustele andmisele kihutamises süüdistatuna juba aastaid kohtu all olnud endine tuntud politseinik Aivar Krusta pääses teisipäeval kriminaalkaristusest, kuna kohus ei jõudnud mõistliku aja jooksul tema süüasjas lahendini

Krusta kohtuasja lõpetamiseks tegi taotluse tema kaitsja, kelle hinnangul oli Krusta kohtuprotsess väldanud juba ebamõistlikult pikka aega.

Teisipäeval leidiski Harju maakohus riigikohtu varasemale lahendile tuginedes, et Krusta süüasi tuleb lõpetada. «Kuna menetluses olevas kriminaalasjas on mõistlik menetlusaeg möödunud, sündmusest on möödas viis aastat, ja seda rikkumist ei ole võimalik muul viisil hüvitada, näiteks mõistetavat karistust kergendades, siis tuleb kriminaalmenetlus lõpetada, sõltumata sellest, millises menetlusstaadiumis asja lahendamine kohtus parajasti on,» märkis maakohus.

Ühtlasi tühistas Kohus Krusta suhtes rakendatud elukohast lahkumise keelu.

Tänavu jaanuaris tühistas Tallinna ringkonnakohus Harju maakohtu otsuse Krusta süüasjas ning saatis kriminaalasja maakohtusse uuesti arutamiseks.

Esimese astme kohtu süüdimõistva otsuse peale esitasid ringkonnakohtusse apellatsioonkaebused nii Krusta kaitsja kui ka prokurör. Kui maakohus määras Krustale mullu oktoobris üheaastase tingimisi vangistuse kolmeaastase katseajaga, siis Põhja ringkonnaprokurör Stella Vebber taotles oma apellatsioonkaebuses, et Krusta pandaks neljaks kuuks reaalselt vangi, ülejäänud kaheksakuulise karistusaja kannaks aga tingimisi. Krusta kaitsja Raul Ainla taotles oma kliendi õigeksmõistmist.

Aastaid kohtutes arutlusel olnud süüasi puudutas suurt solkkütuseäri ja sellega seoses valeütluste andmist. Mullu jaanuaris tegi kohus selles süüasjas esimese otsuse, kui lõpetas otstarbekuse kaalutlusel süüasja ebakvaliteetse kütuse käitlemises ja erimärgistatud kütuse pesemises süüdistatud Krusta suhtes.

Kohus lõpetas Põhja ringkonnaprokuröri Stella Veberi taotlusel Krusta süüasja solkkütusega seotud episoodides, kuna selles kaasuses poleks kohtulahend saabunud mõistliku aja jooksul ning mees on niikuinii jätkuvalt süüdistatav valeütluste andmisele kihutamises. Mullu jaanuari lõpus pääsesid süüdimõistmisest ka kütuseäris autojuhtidena kaasa löönud Rein Aumeste ja Ardi Petta, kelle süü polnud kohtu ja prokuratuuri hinnangul suur ning puudus avalik menetlushuvi.

Küll aga mõistis kohus jaanuaris ebakvaliteetse kütuse käitlemises ning erimärgistatud kütuse pesemises süüdi Krusta neli kaaskohtualust. Jüri Plukk sai poolteise aasta pikkuse tingimisi vangistuse nelja-aastase katseajaga, lisaks tulev mehel tasuda menetluskulude hüvitamiseks veerand miljonit krooni. Ühtlasi keelas kohus Plukil poolteise aasta jooksul tegeleda vedelkütuse käitlemisega.

Andrei Kudrjavtsev sai illegaalse kütuseäri eest 20 000-kroonise rahalise karistuse, Rein Brigo kaheksakuulise tingimisi vangistuse kolmeaastase katseajaga ning Viktor Arabadži pooleaastase tingimisi vangistuse samuti kolmeaastase katseajaga.

Kohus oleks soovinud jaanuaris teha lahendi ka Krusta viienda kuriteokaaslase, solkkütust vedanud veokijuhi Jaan Saaremäe suhtes, kuid mees ei ilmunud istungile. Seetõttu eraldas kohus mehe episoodi üldisest süüasjast ning tema sai viimasena otsuse mai keskel. Kohus määras talle siis kuuekuulise tingimisi vangistuse kaheaastase katseajaga, samuti tuleb tal tasuda 25 000 krooni suurune rahaline karistus.

Kütuseäri süüasjast eraldas kohus valeütluse andmise episoodid, millega seoses jäid kohtu alla lisaks Krustale ka Plukk, Igor Šandajevski ja Aleksandr Koptšik. Neist kolme viimase osas lõpetas kohus menetluse, kuna Plukk ja Šandajevski olid juba teiste süütegude eest karistada saanud, Koptšiku süü ei olnud aga suur ja puudus avalik menetlushuvi.

Mullu oktoobris mõistis Harju maakohus Krusta valeütlustele andmisele kihutamises süüdi ja määras talle üheaastase tingimisi vangistuse kolmeaastase katseajaga.

Maksu- ja tolliamet sai ebaseaduslikule kütuseärile jälile juba 2004. aasta juulis, kui algatati uurimine ja üheksa meest, nende hulgas ka Krusta, tunnistati kahtlustatavaks.

Tollitöötajad selgitasid, et kütuse ebaseaduslik pesemine sai Harjumaal alguse 2004. aasta märtsis ja kestis sama aasta juulini. Süüdistuse saanud mehed eemaldasid uurimisandmetel 265 935 liitril erimärgistatud vedelkütusel värvaine ning hoidsid ja ladustasid selle tulemusel saadud ebakvaliteetset kütust oma valduses.

Tolliametnikel õnnestus kahtlusalustelt kätte saada 83 685 liitrit solkkütust, mille hind ulatus toona 344 782 kroonini. Samas ei suutnud uurijad tuvastada solkkütuse müüki.

Maksu- ja tolliameti uurijad esitasid kütuseäriga arvatavalt seotud Krustale ning tema kaaslastele süüdistuse erimärgistatud vedelkütusest lisaainete ebaseaduslikus eemaldamises ning selle tulemusel saadud kütuse ebaseaduslikus käitlemises.

Lisaks sai Krusta koos Plukiga süüdistuse tunnistaja valeütlustele andmisele kihutamises. Uurijad tuvastasid, et pärast ebaseadusliku kütuseäri paljastamist hakkas Krusta koos arvatava kuriteokaaslasega otsima võimalusi, kuidas olukorrast puhtalt pääseda ning otsustas kaasata tunnistajaid, kes annaksid uurijatele kahtlusalustele soodsaid ütlusi.

Narvast leiti selleks kaks meest, kellest ühe, Koptšiku kuulasid uurijad ka üle. Kuigi meest hoiatati, et valeütluste andmine toob kaasa kriminaalsüüdistuse, rääkis ta juttu, mille oli varem kahtlusalustega kokku leppinud.

Tolliametnikud said pettusele siiski jälile ja esitasid mehele süüdistuse teadvalt valeütluste andmises ning ka temal tuleb koos teistega kohtu ette astuda.

1990. aastatel politseis juhtivatel ametikohtadel töötanud ning 2001. aasta detsembris politsei ridadest omal soovil lahkunud Krusta omandas kurikuulsa maine, kui sattus järjepanu erinevatel põhjustel ajakirjanduse veergudele.

Aastaid tagasi Otepääl töötanud komissar tegi endale esmakordselt nime kohalikus baaris, kus ta tunnistajate väitel läks baarikülastajale taskulambiga kallale.

1990. aastate lõpus tagasi Tallinna politseisse tööle läinud Krusta suhtes alustati mitu teenistuslikku juurdlust. Neist tõsiseim puudutas Lasnamäe politseijaoskonna hoovil toimunud tulevahetust, kus end politseile üles anda soovinud kurjategija lasi end Krusta ees maha.

Krusta sattus distsiplinaarjuurdluse alla ka 2000. aastal seoses Tina Turneri kontserdiga, kus ta ametlikus valvekorras olles jäi lauluväljakul oma ülemusele vahele alkoholitarbimise ja politseinikule ebasündsa käitumisega.

Lisaks uuriti aastaid tagasi mehe tausta seoses väidetava juhiloata autojuhtimise ja tuludeklaratsioonis vajalike andmete märkimata jätmisega.

Tagasi üles